Meeste viljatuse uuringud: millal alustada?

Rasestumisraskus puudutab paari ning põhjuse otsimine ei peaks jääma ainult naise kanda. Meeste viljatuse uuringud annavad sageli suhteliselt kiiresti väärtuslikku teavet seemnerakkude, hormoonide ja üldise uroloogilise tervise kohta. Abi otsimine ei tähenda nõrkust – see on teadlik samm, et saada selgust ning teha otsuseid koos spetsialistiga.

Millal tasub meeste viljatuse uuringutega alustada?

Uuringutele tasub mõelda siis, kui regulaarse kaitsmata vahekorra järel ei ole rasedust tekkinud aasta jooksul. Kui naise vanus on üle 35 aasta, esineb teadaolev viljakust mõjutav tervisemure või on varasemalt olnud probleeme munandite, kubemepiirkonna, hormonaalse tasakaalu või seemnepurskega, võib konsultatsioonile pöörduda ka varem.

Mehe uuringutega alustamine ei tähenda, et põhjus on kindlasti temas. Viljakust võivad mõjutada nii naise, mehe kui ka mõlema partneri tegurid ning mõnikord ei leitagi üht kindlat põhjust. Paarina ja paralleelselt tehtud hindamine aitab vähendada tarbetut ootamist ning muuta raviteekonna selgemaks.

Uroloogi vastuvõtule võiks tulla ka siis, kui on olnud munanditrauma või -operatsioon, laskumata munand lapsepõlves, varikotseele ehk munandikoti veenilaiend, mumpsijärgne munandipõletik, vähiravi või tarvitatakse ravimeid, mis võivad viljakust mõjutada. Need asjaolud ei ennusta iseenesest viljatust, kuid annavad arstile olulise taustainfo.

Mida meeste viljatuse uuringud tavaliselt hõlmavad?

Uuringute ulatus sõltub sellest, mida näitavad haiguslugu, läbivaatus ja esimesed analüüsid. Esmase konsultatsiooni eesmärk on mõista tervikpilti: kui kaua on rasedust proovitud saavutada, millised haigused ja operatsioonid on olnud, kas perekonnas esineb pärilikke haigusi ning millised võivad olla töö- või elustiiliga seotud mõjutajad.

Kõige sagedamini algab hindamine spermogrammiga ehk seemnevedeliku analüüsiga. Laboris hinnatakse muu hulgas seemnerakkude hulka, liikuvust ja kuju ning seemnevedeliku mahtu. Üks analüüs ei kirjelda alati olukorda lõplikult, sest näitajaid võivad ajutiselt muuta hiljutine palavikuga haigus, stress, proovivõtu tingimused ja proovide loomulik varieeruvus. Vajaduse korral soovitab arst analüüsi korrata.

Kui spermogrammis ilmneb kõrvalekalle või haiguslugu sellele viitab, võivad järgneda täpsustavad uuringud. Nende hulka võivad kuuluda hormoonanalüüsid, uriini- ja põletikunäitajate hindamine, munandikoti ultraheliuuring ning kindlates olukordades geneetilised analüüsid. Geneetiline hindamine on eriti oluline näiteks väga väikese seemnerakkude arvu või nende puudumise korral, sest see võib selgitada põhjust ja mõjutada edasise ravi valikuid.

Arst võib hinnata ka sperma DNA fragmenteerumist ehk seemnerakkude pärilikkusaine terviklikkust. See uuring ei ole vajalik igale patsiendile, kuid võib olla põhjendatud korduvate ebaõnnestunud viljatusravide, korduvate raseduse katkemiste või teatud spermogrammi kõrvalekallete korral. Õige uuring valitakse alati konkreetse olukorra, mitte üksiku näitaja põhjal.

Kuidas spermogrammiks valmistuda?

Täpsed juhised annab labor või ravimeeskond broneerimisel. Üldjuhul on oluline pidada enne proovi andmist kinni kokkulepitud seemnepurskest hoidumise ajast ning teavitada arsti hiljutisest palavikust, ravimitest ja toidulisanditest. Nii saab tulemust tõlgendada võimalikult õigesti.

Proovi andmine võib tunduda isiklik ja ebamugav teema, kuid viljatusdiagnostika meeskonna jaoks on see tavapärane osa tööst. Diskreetne korraldus ja selged juhised aitavad hoida olukorra rahuliku. Kui proovi andmine kliinikus ei ole võimalik või sobiv, tasub küsida, millised alternatiivid on konkreetses laborikorralduses lubatud.

Mida tulemused tegelikult tähendavad?

Spermogrammi kõrvalekalle ei võrdu automaatselt võimatusega saada bioloogilist last. Samuti ei kinnita normipärane analüüs üksi, et viljakust mõjutavaid tegureid kindlasti ei ole. Tulemusi tuleb vaadata koos partneri tervise, raseduse kestuse, eelnevate ravide ja teiste uuringutega.

Näiteks võib seemnerakkude arv olla vähenenud, nende liikuvus nõrgem või kuju muutusi rohkem. Põhjuseks võivad olla varikotseele, põletikud, hormonaalsed või geneetilised tegurid, varasemad haigused, mõni ravim, elustiil või teadmata põhjus. Mõnda põhjust saab ravida või leevendada, mõne puhul saab kasutada viljatusravi meetodeid. Vahel soovitab arst enne otsustamist lihtsalt analüüsi korrata ja olukorda jälgida.

Oluline on vältida kiusatust hinnata tulemusi üksnes internetis leitud võrdlusväärtuste põhjal. Laborimeetodid, analüüsi kvaliteet ja inimese tervikseisund mõjutavad tõlgendust. Uroloog aitab eristada muutust, mis vajab kiiremat tähelepanu, leiust, mida saab rahulikult üle kontrollida.

Kas elustiilimuutused võivad viljakust toetada?

Üldine tervis on reproduktiivtervisega seotud. Suitsetamisest loobumine, alkoholi mõõdukas tarvitamine, regulaarne liikumine, mitmekesine toitumine, piisav uni ning krooniliste haiguste hea kontroll võivad toetada nii enesetunnet kui ka viljakust. Ka ülekuumenemise, anaboolsete steroidide ja muude hormoonpreparaatide mõju tasub uroloogiga ausalt läbi rääkida.

Samas ei ole ükski elustiilimuutus kiire ega kindel lahendus igale spermogrammi kõrvalekaldele. Seemnerakkude areng võtab aega ning muutuste võimalikku mõju hinnatakse kuude, mitte päevade jooksul. Toitumisnõustaja Artur Minenko saab vajaduse korral aidata kujundada terviseseisundit arvestavaid harjumusi, kuid toidulisand ei asenda põhjuse täpsustamist ega arsti määratud ravi.

Millised ravivõimalused võivad pärast uuringuid kõne alla tulla?

Raviplaan sõltub diagnoosist, partnerite vanusest, raseduse saavutamise ajast ja isiklikest eelistustest. Mõnel juhul piisab jälgimisest, elustiili korrigeerimisest või uroloogilise probleemi ravist. Teistel juhtudel võib arst arutada seemnerakkude kirurgilist saamist või kehavälise viljastamise ehk IVF-i võimalusi, sealhulgas ICSI meetodit, kus viljastamiseks valitakse üks seemnerakk.

Kui oma seemnerakkudega ravi ei ole meditsiiniliselt võimalik või ei anna see sobivat väljavaadet, võib ühe võimalusena arutada doonorseemnerakkude kasutamist. Eestis on doonorlus anonüümne ning selline otsus vajab aega, usaldusväärset teavet ja sageli ka emotsionaalset tuge. Eesmärk ei ole suruda paari kindlasse valikusse, vaid aidata mõista iga tee meditsiinilisi ja isiklikke külgi.

Miks valida meeste viljatuse uuringuteks Elite Kliinik?

Viljakuse teekonnal on oluline, et uroloogiline hindamine, laboridiagnostika ja reproduktiivmeditsiini järgmised sammud oleksid omavahel kooskõlas. Elite Kliinikus on majasisene diagnostika ning üle 30 aasta kogemust IVF-ravis, mis võimaldab vajaduse korral korraldada uuringud ja edasise ravi ühe koordineeritud raviteekonnana. Avalikult kättesaadav ravitulemuste statistika aitab teha otsuseid läbipaistva info põhjal, mitte lubaduste ajel.

Uroloog dr Deniss Sõritsa vaatab tulemusi alati inimese tervikpildi kaudu. Vajaduse korral kaasatakse teisi spetsialiste, sest viljakus ei ole ainult laborinäit. Paarile võib sama oluline olla selgus, millal oodata, millal ravida ja millal liikuda edasi viljatusravi järgmisse etappi.

Kuidas konsultatsiooniks valmistuda?

Võtke võimalusel kaasa varasemate analüüside ja uuringute vastused, teave kasutatavate ravimite kohta ning lühike ülevaade varasematest haigustest ja operatsioonidest. Partneri uuringute tulemused võivad samuti olla abiks, kuid konsultatsioonile võib tulla ka üksi. Küsimuste eelnev üleskirjutamine aitab vastuvõtul keskenduda sellele, mis teile kõige rohkem muret teeb.

See artikkel on üldhariv ega asenda personaalset arsti konsultatsiooni või diagnoosi. Kui olete rasedust proovinud oodatust kauem või soovite oma viljakust teadlikult hinnata, saate broneerida uroloogi konsultatsiooni. Selge vastus, isegi kui see vajab aega ja lisauuringuid, on sageli kõige rahustavam järgmine samm.

Artikkel on valminud koostöös uroloogi dr Deniss Sõritsaga.

Raseduse alguses võib korraga olla palju tundeid: rõõm, ootus, küsimused ja vahel ka ettevaatlik mure. Raseduse jälgimine erakliinikus annab võimaluse rääkida oma arstiga rahulikult läbi nii uuringute ajakava, varasemad tervisemured kui ka selle, millist tuge teie pere päriselt vajab.

Lapseootus ei kulge kõigil ühtemoodi. Mõnele tähendab see peamiselt tavapäraseid kontrollvisiite ja kindlustunnet, teisele aga tihedamat jälgimist pärast viljatusravi, varasemat raseduse katkemist, kroonilise haiguse diagnoosi või keerulisemat raseduslugu. Hea raseduse jälgimise eesmärk ei ole teha võimalikult palju uuringuid, vaid valida õigel ajal need, mis aitavad hoida ema ja loote tervist tähelepanelikult fookuses.

Mida hõlmab raseduse jälgimine erakliinikus?

Raseduse jälgimine algab enamasti esimese naistearsti vastuvõtuga, kus kinnitatakse raseduse asukoht ja suurus ning arutatakse teie terviseandmeid. Arst küsib varasemate raseduste, haiguste, kasutatavate ravimite, pärilike riskide ja elustiili kohta. See vestlus aitab koostada just teile sobiva jälgimisplaani.

Tavapärase raseduse korral kuuluvad jälgimise juurde regulaarsed vastuvõtud, vererõhu ja kehakaalu hindamine, uriini- ning vereanalüüsid ja loote arengu jälgimine. Igal visiidil on võimalik küsida ka igapäevaste muutuste kohta – näiteks iivelduse, väsimuse, liikumise, töökoormuse või sünnituseks valmistumise teemal.

Erakliiniku eelis võib olla raviteekonna selgus. Kui tekib vajadus lisauuringu, eriarsti arvamuse või kiirema kontrolli järele, saab uuringud ja konsultatsioonid sageli koordineerida võimalikult sujuvalt ühe raviasutuse sees. See on väärtuslik eriti siis, kui rasedusega kaasneb mõni tervisemure või kui soovite vältida olukorda, kus peate oma lugu igal kohtumisel uuesti alustama.

Millised ultraheliuuringud raseduse ajal tehakse?

Ultraheliuuringud on raseduse jälgimise oluline osa, kuid nende sisu ja sagedus sõltuvad raseduse kestusest ning individuaalsest vajadusest. Varases raseduses aitab ultraheli hinnata raseduse paiknemist, loote südametegevust ja raseduse suurust. See võib pakkuda eriti palju rahu pärast kehavälist viljastamist ehk IVF-i või varasemat keerulist raseduskogemust.

Esimese trimestri ultraheliuuringus hinnatakse loote arengut ning mõõdetakse kuklavolti. Vajaduse korral arutatakse sünnieelse sõeluuringu võimalusi. Sõeluuring näitab riski hinnangut, mitte lõplikku diagnoosi – seda vahet on oluline mõista, et tulemusi ei tõlgendataks üksi ja liigse ärevusega.

Teise trimestri loote anatoomia ultraheliuuringul vaadatakse põhjalikumalt loote elundite arengut, platsenta asukohta, lootevett ja kasvu. Hilisemas raseduses võidakse loote kasvu, asendit, platsenta tööd ja verevoolu hinnata täiendavalt, kui arst näeb selleks põhjust.

3D- ja 4D-ultraheli võivad anda peredele liigutava võimaluse loodet paremini näha, kuid need ei asenda meditsiiniliselt vajalikku diagnostilist ultraheliuuringut. Kõige olulisem on uuringu eesmärk, aparatuuri kvaliteet ning seda teostava spetsialisti kogemus.

Millal võiks kaaluda geneetilisi uuringuid?

Sünnieelsete geneetiliste testide eesmärk on anda rohkem teavet teatud kromosoomimuutuste riski kohta. Mitteinvasiivne sünnieelne test ehk NIPT põhineb ema vereproovil ning seda saab kasutada sõeluuringuna arsti soovitusel. Test ei kujuta endast lootele otsest sekkumist, kuid positiivset või ebaselget tulemust tuleb alati arutada spetsialistiga ja vajaduse korral kinnitada diagnostilise uuringuga.

Geneetilise nõustamise vajadus võib tekkida näiteks siis, kui perekonnas esineb pärilikke haigusi, varasem uuring on näidanud suuremat riski või rasedus on saadud viljatusravi abil ning perel on küsimusi kasutatud uuringute tähenduse kohta. Nõustamisel selgitatakse rahulikult, mida konkreetne test näitab, mida see ei näita ja millised võivad olla järgmised sammud.

Raseduse jälgimisel ei ole mõistlik valida uuringuid hirmu pärast. Teadlik valik sünnib siis, kui teie küsimused, terviselugu ja uuringu võimalik kasu on arstiga läbi arutatud.

Kuidas erineb jälgimine pärast IVF-ravi või doonorrakkude kasutamist?

Pärast IVF-ravi oodatud rasedus võib tunduda eriti habras, isegi kui meditsiiniliselt kulgeb kõik hästi. Sageli soovitakse esimestel nädalatel rohkem selgust ja sagedasemat kontakti arstiga. See soov on mõistetav – pika raviteekonna järel ei pea oma küsimusi vähendama ega muret üksi kandma.

Meditsiinilisest vaatenurgast lähtutakse siiski konkreetsest rasedusest, mitte ainult eostamise viisist. Kui rasedus areneb tavapäraselt ja lisariske ei ole, võib edasine jälgimine olla üldjoontes sarnane teiste rasedustega. Kui esineb kaasnevaid terviseriske, mitmikrasedus või varasemast raviloost tulenevaid asjaolusid, kujundatakse jälgimissagedus individuaalselt.

Doonorrakkude kasutamise korral on doonorlus Eesti seaduse järgi anonüümne. Raseduse jälgimisel on arsti jaoks tähtis teada meditsiiniliselt vajalikku taustainfot, et hinnata teie tervist ja raseduse kulgu, kuid pere privaatsust käsitletakse diskreetselt.

Mida teha, kui raseduse ajal tekib mure?

Mõned sümptomid vajavad kiiret meditsiinilist hindamist. Pöörduge viivitamata arsti poole, kui tekib tugev või süvenev kõhuvalu, rohke verejooks, lootevee lekkimise kahtlus, tugev peavalu koos nägemishäiretega, õhupuudus, minestustunne või kui hilisemas raseduses tunnete loote liigutuste märgatavat vähenemist.

Mure ei pea alati olema erakorraline, et sellest rääkida. Püsiv iiveldus, ärevus, uneprobleemid, vaagnavalu või küsimused toitumise ja liikumise kohta väärivad samuti tähelepanu. Abi otsimine ei tähenda nõrkust, vaid hoolt enda ja kasvava lapse eest.

Rasedusega seotud emotsionaalne koormus võib olla suur, eriti pärast viljatusravi või raseduse kaotust. Vajaduse korral võib toetada kliiniline psühholoog. Kui teil või lähedasel tekivad enesevigastamise mõtted või vaimne kriis, pöörduge psühhiaatriakliiniku valvetuppa, erakorralise meditsiini osakonda või helistage 112.

Miks valida raseduse jälgimiseks Elite Kliinik?

Raseduse jälgimise väärtus peitub teadmises, et teie kõrval on arst, kes näeb tervikpilti. Elite Kliinikus on võimalik ühendada naistearsti vastuvõtud, loote ultraheliuuringud, sünnieelsed geneetilised testid, laboridiagnostika ning vajaduse korral teiste erialade konsultatsioonid ühtseks raviteekonnaks.

Kliiniku reproduktiivmeditsiini kogemus ulatub üle 30 aasta ning see annab erilise sügavuse perede toetamisel, kelle rasedus on alanud IVF-ravi või doonorrakkude abil. Samas on tähelepanu keskmes iga raseda isiklik olukord, sõltumata sellest, kuidas rasedus alguse sai.

Personaalne jälgimine tähendab ka aega küsimusteks. Arsti ülesanne ei ole üksnes analüüside tulemusi hinnata, vaid aidata teil aru saada, mida need tulemused teie jaoks tähendavad. Rahulik ja selge suhtlus aitab teha otsuseid teadmiste, mitte oletuste põhjal.

See artikkel on üldine teave ega asenda personaalset meditsiinilist konsultatsiooni. Raseduse jälgimise plaan, uuringute valik ja nende ajastus tuleb alati otsustada koos arstiga.

Kui soovite raseduse alguses või selle jooksul rohkem selgust, saab naistearsti konsultatsioonil läbi rääkida teie terviseloo, uuringute vajaduse ja edasise jälgimisplaani. Hooliv meditsiiniline partner aitab teil hoida fookuse sellel, mis praegu kõige rohkem loeb – teie ja teie pere heaolul.

Artikkel on valminud koostöös naistearsti dr Svetlana Räimega.

PRP-plasmateraapia – regeneratiivne meditsiin

Regen Lab PRP–plasmateraapia on süstimisprotseduur naha kvaliteedi parandamiseks ja naha regenereerimiseks. Kasutatakse oma verest saadud trombotsüütiderikast plasmat. Ravikuur koosneb kolmest seansist.

Kellele protseduur sobib?

Protseduur sobib neile, kes soovivad noorendada nägu, kaela või dekolteed. Ravikordade arv sõltub probleemi ulatusest, kuid tavaliselt soovitatakse kolme protseduuri.
Edaspidi piisab tulemuse säilitamiseks ühest hooldusprotseduurist aastas.

Kuidas protseduur toimib?

Protseduuri käigus eraldatakse patsiendi enda verest trombotsüütiderikas plasma. Tegemist on tõhusa ravimeetodiga, mille puhul on organismi reaktsioonide risk väga väike.
Ravi põhineb trombotsüütide loomulikul toimel – need rakud vastutavad haavade paranemise eest. Probleemsetesse piirkondadesse süstituna stimuleerivad nad kudede taastumist ja uuenemist.
Tänu oma efektiivsusele ja ohutusele kasutatakse seda meetodit laialdaselt lisaks esteetilisele meditsiinile ka günekoloogias, ortopeedias ja dermatoloogias.

Protseduuris kasutame kõrgeima kvaliteediga, kliiniliselt tõestatud Šveitsi tootja Regen Lab preparaate ja seadmeid. Regen Lab nimeline labor on asutatud 2003. aastal. Trombotsüütide kontsentraadil põhineva ravi efektiivsust on kinnitanud enam kui 170 kliinilist uuringut. Tooted omavad ISO ja CE sertifikaate ning on kasutusel enam kui 84 riigis.

Tulemuse võimendamine – Cellular Matrix

Parema tulemuse saavutamiseks soovitatakse Cellular Matrix lahendust, mis ühendab trombotsüütide teraapia ja hüaluroonhappe.
Hüaluroonhape niisutab ja taastab nahka, aitab säilitada naha elastsust ja nooruslikkust. See esineb loomulikult inimese kehas. Hüaluroonhape on osa liigesevedelikust, vähendades hõõrdumist ja valu.

Protseduuri eelised

• silenevad peened kortsud
• väheneb kortsude sügavus ja nähtavus
• paraneb naha üldine seisund
• kasutatakse patsiendi enda verd – sobivus organismiga
• hüaluroonhape on kehale loomulik ja hästi talutav
• normaliseerib rasunäärmete tööd
• mitteinvasiivne – ei vaja kirurgilist sekkumist

Kuidas protseduur kulgeb?

• konsultatsioon arstiga
• laboris vere võtmine veenist
• laboris vere tsentrifuugimine vajalike komponentide eraldamiseks
• saadud plasma süstimine probleemsetesse piirkondadesse (süstimiseks kasutatakse väga peenikest nõela)

Protseduur stimuleerib kudede loomulikku taastumist.

Võimalikud reaktsioonid

Võib esineda valu, punetust või turset, võib esineda väiksemaid sinikaid, kuid need kirjeldatud reaktsioonid kaovad üldjuhul täielikult 24 kuni 72 tunni jooksul.

Protseduuri kestus

Protseduur kestab umbes 20–30 minutit. Tuimestava kreemi kasutamisel tuleb arvestada selle toimeajaga (45-50 minutit). Soovitame tuimestava kreemi kasutamist, et protseduur oleks meeldivam ja valuvabam.

Oluline teada!

Enne protseduuri toimub arsti konsultatsioon. Vastunäidustused selgitatakse individuaalselt. Protseduur ei vaja pikka taastumisaega.

Süsteravi on tervishoiuteenus ja teenuseosutajaks on OÜ Tähe Erakliinik (dermatoveneroloogia tegevusloa nr L02809).

Biostimuleerivat süsteravi teeb vastava väljaõppe läbinud arst Deniss Sõritsa.

GeneSafe on rasedusaegne mitteinvasiivne sõeluuring, mis tuvastab nii loote võimalikud uustekkelised kui ka vanematelt päranduvad geenihaigused.

Sünnieelne mitteinvasiivne test (NIPT) hindab naise veres leiduvat ema ja loote DNA-d ehk geneetilist materjali ja päranduvate geenihaiguste testimisel ka isa suu limaskesta DNA-d. 

Test sõelub loote rakuvabas DNA-s 25 geeni raskete geneetiliste häirete hindamiseks. Ultraheliuuringu käigus ei ole võimalik sageli geenihaiguseid avastada ja teatud juhtudel avalduvad need alles lapse esimestel eluaastatel. 

Soovitame GeneSafe Complete testi kõikidele lapseootel peredele, kuid kuna monogeensed haigused esinevad sagedamini vanemaealise isa puhul, siis on test soovitatud ka juhtudel, kui lapse isa vanus on üle 40 aasta.

GeneSafe Complete test koosneb kahest osast ja otsib 49 monogeenset haigust:

• GeneSafe De Novo – loote 25 geeni patoloogiate uurimine, mis on seotud 44 erineva uustekkelise geenihaigusega
• Gene Inherited – loote uurimine viie vanematelt päritava geenihaiguse suhtesTestitulemused saadetakse tervishoiuteenuse osutajale.

GeneSafe de novo sõelub 44 rasket geneetilist haigust 25 geenis, mis on põhjustatud de novo mutatsioonidest (geenimutatsioon, mis ei ole päritud) ja põhjustavad skeleti düsplaasiat, kaasasündinud südamerikkeid, mitut kaasasündinud väärarengulist sündroomi, närvisüsteemi arenguhäireid nagu autism, epilepsia, intellektipuue ning sporaadiliselt tekkivaid mitmesuguseid harvaesinevaid dominantseid mendelistlikke haigusi nagu Kabuki sündroom, Schinzeli-Giedioni sündroom ja Bohringi-Opitzi sündroom. On näidatud, et de novo variantide esinemissagedus suureneb isa vanuse kasvades. Selle testiga sõelutakse 44 erinevat häiret, mida sageli pereanamneesis ei esinegi.

GeneSafe Inherited sõelub 5 sagedast pärilikku retsessiivset geneetilist haigust nagu tsüstiline fibroos, autosoom-retsessiivne 1A tüüpi kuulmislangus, autosoom-retsessiivne 1B tüüpi kuulmislangus, beeta-talasseemia, sirprakuline aneemia.

Allikas: GeneSafe brochure

Sõelutavad haigused vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

• põhjustavad kognitiivset puuet,
• vajavad kirurgilist või meditsiinilist sekkumist,
• mõjutavad elukvaliteeti.

Kasutatakse järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiat.

Test ei anna infot loote soo kohta. Test ei tuvasta mikrodeletsioone ega loote kromosoomhaiguseid.

Test sobib ka nendel juhtudel, kui viljastumiseks on kasutatud munaraku- ja spermadoonori abi.

Testi tegemine

Testi tegemiseks palume pöörduda naistearsti vastuvõtule, kes teostab ultraheliuuringu.

Geneetilise testi tegemiseks on vajalik naise ja päritavate geenihaiguste testimisel ka mehe kirjalik nõusolek.

Testi tegemine on lihtne ja ohutu. DNA analüüsimiseks on vajalik lapseootel naise vereproov (kaks 7-10 ml katsutit) ja päritavate geenihaiguste otsimise soovi korral isa suust põse limaskestalt vatipulgaga võetav proov.

DNA proov(id) saadetakse rahvusvaheliselt tunnustatud Rooma Eurofins Genoma laborisse. Eurofins Genoma laborid võtavad igapäevaselt vastu proove 5000 laborilt, haiglalt ja meditsiiniteenusepakkujalt ja on spetsialiseerunud sünnieelsete ja -järgsete geneetiliste, tsütogeneetiliste ja molekulaarsete uuringute tegemisele.

Testitulemused saadetakse tervishoiuteenuse osutajale kolme nädala möödudes.

Testi usaldusväärsus

Sõeltest suudab tuvastada üle 99% uuritavatest geenimutatsioonidest. Kordustesti vajadust esineb alla 1% juhtudest.

4D ultraheliuuringute teostajad

4D ultraheliuuringuid teostavad dr Deniss Sõritsa ja dr Andrei Sõritsa. 4D ultraheliuuringute jaoks kasutatakse kvaliteetset ultraheliaparaati Voluson E10.

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Pildid ja videoklipid salvestab arst soovi korral mälupulgale.

4D ultraheliuuring raseduse erinevatel etappidel – mida oodata?

• 4D ultraheliuuring 11.-14. rasedusnädalal – sisaldab loote kuklavoldi mõõtmist
• 4D ultraheliuuring 15.-18. rasedusnädalal – võimalik visualiseerida loote sugu
• 4D ultraheliuuring 23.-27. rasedusnädalal – parim aeg loote näojoonte visualiseerimiseks

4D ultraheliuuring sisaldab:

• loote mõõtmist
• loote liigutuste visualiseerimist
• loote südametöö visualiseerimist ja südame löögisageduse mõõtmist
• jäsemete visualiseerimist
• platsenta asukoha määramist
• lootevee hulga mõõtmist
• selgroo visualiseerimist
• looteanatoomia (kui patsient on valinud uuringu koos looteanatoomiaga)
• uuringu väljavõtet ja videoklippe
• pilte (mälupulgal), kui loote asend on sobilik piltide saamiseks

Soovitused

• Soovitame ultraheliuuringule kaasa võtta rasedakaardi.
• Alates 15. rasedusnädalast palume enne ultraheliuuringut eemaldada nabarõnga.
• Alates 15. rasedusnädalast soovitame nädala jooksul enne uuringut tarbida tavapärasest rohkem vedelikku.

Tavapärasest suurem vedeliku tarbimine enne 4D ultraheliuuringut suurendab tõenäosust saada loote näost ilusaid pilte. Kui lootevett on rohkem, õnnestub saada pilte loote näost ka 31. rasedusnädalal.

Seetõttu soovitame nädala või isegi kahe nädala jooksul enne 4D ultraheliuuringut tarbida tavalisest üks liiter rohkem vedelikku (võib olla tavaline vesi).

Vedeliku suurem tarbimine mängib rolli alates 15. rasedusnädalast tehtud ultraheliuuringu puhul.

Ultraheliuuring 11.-13. rasedusnädalal

11.-13. rasedusnädala ultraheliuuringu teostajad

11.-13. rasedusnädala ultraheliuuringut teostavad kehtivat FMF litsentsi omavad arstid dr Deniss Sõritsa, dr Mare Riive, dr Svetlana Räim ja dr Andrei Sõritsa. 

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Svetlana Räim

Günekoloog ja viljatusraviarst

Mare Riive

Ultraheliarst

Ultraheliuuring 11.-13. rasedusnädalal sisaldab:

• loote kuklavoldi mõõtmist
• loote liigutuste visualiseerimist
• loote mõõtmist
• loote südametöö visualiseerimist
• jäsemete visualiseerimist
• platsenta asukoha määramist
• lootevee hulga mõõtmist
• selgroo visualiseerimist
• looteanatoomiat

Lisainfo saamiseks palume pöörduda Elite Kliiniku registratuuri.

Ultraheliuuring 19.-20. rasedusnädalal

Loote anatoomia uuring on oluline ja põhjalik loote keha ja elundite arengu hindamine. See aitab avastada võimalikke arenguhäireid ja väärarenguid ning vajadusel planeerida täiendavaid uuringuid ja ravi.

19.-20. rasedusnädala ultraheliuuringu teostajad

Uuringut teostavad dr Mare Riive, dr Svetlana Räim, dr Andrei Sõritsa ja dr Deniss Sõritsa.

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Svetlana Räim

Günekoloog ja viljatusraviarst

Mare Riive

Ultraheliarst

Ultraheliuuring sisaldab:

• looteanatoomiat
• loote liigutuste visualiseerimist
• loote mõõtmist
• loote südametöö visualiseerimist ja südame löögisageduse mõõtmist
• jäsemete visualiseerimist
• platsenta asukoha määramist
• lootevee hulga mõõtmist
• selgroo visualiseerimist
• loote asendi määramist
• loote soo visualiseerimist

19.-21. rasedusnädalal tehtava ultraheliuuringu käigus ei ole võimalik avastada kõiki olemasolevaid loote väärarengud ja isegi juhtudel, kui pole absoluutset näidustust pärast 21. rasedusnädalat ultraheliuuringute tegemiseks, soovitame kõikidele rasedatele lisauuringud loote üldarengu, loote siseorganite arengu ja organite funktsioonide kontrollimiseks raseduse 24.-27. nädalal (see on sobiv aeg ka 3D-4D ultraheliuuringu AKTIIVNE LINK  jaoks, mil on võimalik leida selliseid pisiväärarenguid nagu näiteks suulaelõhe, jäsemete või südame väärarengud) ja 33.-36. rasedusnädalal.

Kui ka esimese ja teise trimestri ultraheliuuringu tulemus viitab väikese tõenäosusega loote väärarengute riskile, on siiski oluline rasedal teada, et see ei taga terve lapse sündi. Osa väärarengutest diagnoositakse alles kolmandas raseduse trimestris ja osa alles pärast lapse sündi.

Ultraheliuuring alates 36. rasedusnädalast

Raseduse 3. trimestri ultraheliuuring on oluline, sest annab võimaluse hinnata loote kasvu, asendit ja tervist ning aitab valmistuda sünnituseks.

Alates 36. rasedusnädala ultraheliuuringu teostajad

Uuringut teostavad dr Mare Riive, dr Deniss Sõritsa ja dr Andrei Sõritsa.

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Mare Riive

Ultraheliarst

Ultraheliuuring sisaldab:

• loote asendi määramist
• loote sünnikaalu prognoosi
• lootevee hulga mõõtmist (LVI ehk lootevee indeks)
• nabaväädi Doppler ultraheli (näitab loote varustamist hapniku ja toitainetega)
• loote südametöö visualiseerimist ja südame löögisageduse mõõtmist
• loote liigutuste visualiseerimist
• jäsemete ja selgroo visualiseerimist
• platsenta asukoha määramist

Elite Kliinik soovitab ultraheliuuringut enne sünnitust, sest see annab infot lapse võimaliku väärarengu, alakaalulisuse, nabaväädi verevoolu muutuste või lootevee ebanormaalse hulga kohta.

Ultraheliuuring annab võimaluse hinnata, kas vajalik võib olla vahelesekkumine, näiteks sünnituse esilekutsumine.

Uuringu käigus on võimalik saada teavet, mis aitab otsustada juba enne sünnitegevuse algamist, kas laps võib vajada pärast sündi operatiivset ravi.

Ultraheliuuring enne sünnitust annab infot, kas patsient peab sünnitama III ehk kõrgeima etapi raviasutuses. Kui peaks selguma, et lapsel on väärareng, siis on oluline otsustada sünnituse viis ja võimalik lapse operatiivne ravi juba raseduse ajal.

Raseduse katkestamist reguleerib Eestis Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, mille kohaselt võib rasedust katkestada üksnes naise enda soovil. Rasedust võib katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat.

Kauem kui 12 ning vähem kui 22 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist, rase on alla 15-aastane või rase on üle 45-aastane. Eelnevalt on vajalik arsti vastuvõtt, mille käigus teostatakse vajalikud uuringud ja
analüüsid.

Vaskne ravivahend mõjutab seemnerakkude ja munaraku liikuvust, vähendades seemnerakkude võimet munarakku viljastada.

Hormonaalne ravivahend muudab emaka limaskesta raseduse jaoks liiga õhukeseks, tihendab emakakaelakanali sekreeti selliselt, et munarakku viljastavate seemnerakkude pääs emakasse on raskendatud. See vähendab ka seemnerakkude liikuvust emakas ja munajuhades, harvem võib ära jääda ka ovulatsioon.

Emakasisene rasestumisvastane vahend sobib naistele, kes soovivad pikaajalist raseduse vältimist. Hormonaalne ravivahend sobib naistele, kellel on vererohke menstruatsioon. Vahendi sobivust hindab naistearst konsultatsiooni käigus.

Ravivahendi paigaldamise eelselt on vaja teha sugulisel teel levivate haiguste uuringud ja onkogünekoloogiline test.

Vahendi paigaldamine on mõnede naiste jaoks valutu, mõnede jaoks ebamugav ja valulik. Vahendi paigaldamiseks on parim aeg menstruatsiooni ajal. Vajadusel kasutatakse paigaldamise ajal valu leevendamiseks lokaalseid valuvaigisteid, näiteks lidokaiinigeeli emakakaelal.

Enne vahendi paigaldamist on vajalik naistearsti konsultatsioon.
Emakasisest vahendit paigaldavad kõik Elite kliiniku naistearstid.

Esimene samm on määrata, kui pikk osa munajuhast on funktsionaalne ning blokeeringu asukoht. Seda võib teha kas ultraheli (HyCoSy-ga ultraheli) või röntgenuuringuga (hüsterosalpingograafia).

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis laparoskoopiliselt või konventsionaalse avause kaudu.

Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerge ebamugavustunne, kuid seda saab kontrollida valuvaigistite abil.

Patsient saab laparoskoopilise operatsiooni järgselt samal päeval koju ja on võimeline jätkama oma tavapäraste tegemistega umbes nädala pärast.

Konventsionaalse operatsiooni järel on haiglassejäämise vajadus 4-6 päeva ja taastumiseks kulub 4-6 nädalat.

Paaridel soovitatakse proovida rasestuda 6-12 kuu jooksul pärast steriliseerimise kõrvaldamist, kuna operatsioon võib viia sidekoe tekkele, mis blokeerib munajuha.

Teenuseosutaja

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Teenuseosutajad

Teodora Tarkus

Tubakast loobumise nõustaja, Õde-ämmaemand

Inna Raud

Õde, Tubakast loobumise nõustaja

Broneeri aeg

Enne raseduse katkestamist

Esimesel visiidil tuvastab arst raseduse ja selle kestuse, määrab vajalikud analüüsid ja vajadusel ravi ning nõustab rasedust katkestada soovivat isikut.

Raseduse katkestamisega seotud tüsistuste vältimiseks soovitame patsiendil nõustuda määratud analüüside, uuringute ja raviga.

Raseduse tuvastanud arsti on vajalik informeerida:

• oma tervislikust seisundist;
• kõigist põetud ja käesolevatest haigustest;
• tarvitatavatest ravimitest;
• ülitundlikkusest ravimite suhtes.

Raseduse kirurgiline katkestamine

Kirurgiline abort on raseduse katkestamine kirurgilisel meetodil.

Raseduse katkestamise protseduurile eelneb günekoloogiline läbivaatus. Seejärel laiendatakse lühiajalise narkoosi all emakakael ning rasedus katkestatakse vaakumaspiratsiooni teel. Enne kirurgilist aborti on mõnikord vajalik emakakaela ettevalmistus – ravimeid manustatakse kas tupe kaudu või keele alla.

Protseduuri teostamise hommikul:

• ärge sööge ega jooge;
• ärge närige närimiskummi ega suitsetage;
• kui põete kroonilist haigust (nt arteriaalne hüpertensioon, astma jms) ja teile on määratud ravi, siis peate oma igapäevased ravimid võtma ka operatsioonipäeva hommikul. Paar lonksu vett tablettide alla neelamiseks on lubatud ja ohutu. Erandiks võivad olla mõned diabeediravimid, mida söömata olles ei manustata;
• enne protseduuri tühjendage põis.

Pärast protseduuri

Pärast protseduuri viibib patsient paari tunni jooksul teisel korrusel olevas operatsiooniosakonnas, et mööduks esmane narkoosi mõju ja oleks tagatud valu kontroll. Enne lahkumist eemaldab õde veenikanüüli. Vajadusel on selleks päevaks õigus saada töövõimetusleht.

Raseduse kirurgilise katkestamise võimalikud tüsistused ja erakorralise pöördumise näidustused

Raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur. Arvestada tuleb järgmiste võimalike tüsistustega:

• raseduse jätkumine (esinemissagedus <1:100) ‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
• mittetäielik abort (2:100)‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
• verejooks >500 ml (vereülekannet nõudva verejooksu risk on <1:1000);
• emaka mulgustamine (perforatsioon) abordi käigus (1‒4:1000);
• emakakaela vigastus (< 0,2:100);
• vaagnaorganite põletik pärast aborti on enamasti põhjustatud eelnevast seksuaalsel teel levivast nakkusest, mis võib suurendada riski hilisemaks munajuha viljatuseks ja emakaväliseks raseduseks. Selleks, et vähendada põletikuriski, tehakse enne aborti testid seksuaalsel teel levivatele nakkustele, määratakse vajadusel ravi või soovitatakse antibakteriaalset profülaktikat;
• narkoosiga seotud tüsistused, mis on seotud eeskätt ülitundlikkusega ravimitele (0,5:10 000).

Mõne tüsistuse korral (emakakaela vigastus, emaka mulgustamine, verejooks) võib olla vajalik operatiivne ravi (laparoskoopiline või avatud kirurgia).

Näidustused pärast aborti erakorraliseks pöördumiseks naistearsti juurde või ööpäevaringseltkõrgema etapi haigla erakorralise vastuvõtu osakonda:

• tugev valu või valu intensiivsuse suurenemine;
• verejooks, mis on suurem kui tavapärase menstruatsiooni ajal või kestab kauem kui kaks nädalat;
• minestamine;
• oksendamine;
• kõrge palavik üle 24 tunni, külmavärinad;
• ebameeldiva lõhnaga või mädane eritis tupest.

Raseduse jätkumise kahtlusel (rindade hellus ja suurenemine, iiveldus/oksendamine, väsimus, muutunud isu, sagenenud urineerimine jm)tuleks pöörduda erakorraliselt naistearsti juurde.

Pärast kirurgilist aborti

Abordijärgse visiidi vajalikkuse otsustab ja lepib kokku arst, arvestades ka patsiendi soove.

Tüsistusteta kulgenud kirurgilise abordi korral pole järelkontroll alati vajalik.

Kahe nädala vältel pärast aborti ei ole soovitatav seksuaalelu ilma kondoomita, tupetampoonide kasutamine, vannis käimine ja ujumine.

Järgmine menstruatsioon peaks algama 4−6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, pöörduge naistearsti poole.

Soovimatust rasedusest hoidumine

Pärast raseduse katkestamist taastub rasestumisvõime kohe, mistõttu tuleb uue raseduse vältimiseks alustada efektiivse rasestumisvastase meetodi kasutamist juba enne või kohe pärast aborti. Hormonaalse rasestumisvastase meetodiga (pillid, plaaster, tuperõngas, minipillid, implantaat, süstitavad progestageenid) alustatakse enamasti abordiga samal päeval. Abordi ajal võib arst paigaldada emakasisese rasestumisvastase vahendi. Sobivate rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas on võimalik pidada nõu arstiga enne aborti.

Bigatti hüsteroskoopia (IBS®): säästlik ja täpne emakasiseste patoloogiate ravi

Emakasiseste patoloogiate diagnoosimine ja ravi on günekoloogias muutunud järjest vähem invasiivseks. Tänu kaasaegsele tehnoloogiale kasutame Bigatti hüsteroskoopia süsteemi (IBS®), mis võimaldab emakasiseste muutuste eemaldamist mehaaniliselt ja kudesid säästvalt.

IBS® (Intrauterine Bigatti Shaver) on emakasisene mehaaniline raseerimissüsteem (shaver), mis eemaldab patoloogilise koe lõikamise teel, ilma kõrgsagedusliku elektrivoolu või termilise kahjustuseta.

Kuidas see toimib?

Ainult 6 mm läbimõõduga optiline süsteem sisestatakse emakakaela kaudu emakaõõnde.
4 mm shaver-tera (mehaaniline raseerimisseade) eemaldab patoloogilise koe, sealhulgas:

• polüübid
• submukoossed müoomid
• platsentajäägid
• muud emakasisese patoloogia vormid

Eemaldatud koematerjal aspireeritakse protseduuri käigus koheselt, tagades hea nähtavuse ja kontrollitud töö.

Peamised eelised

• Termiliste kahjustuste puudumine
  Kuna ei kasutata kõrgsageduslikku elektrivoolu, säilivad ümbritsevad koed paremini.
• Parem nähtavus ja täpsus
  Pidev aspiratsioon hoiab operatsioonivälja puhtana.
• Kudede säästmine ja kiirem taastumine
  Sobib eriti hästi fertiilsust säilitavaks raviks.

Protseduur viiakse läbi päevaravi tingimustes.

Hüsteroskoopia ajal kasutatav resektoskoop

Hüsteroskoopiliste operatsioonide käigus kasutame:

Bipolaarset 8 mm resektoskoopi
See seade on mõeldud emakasisese patoloogia korrigeerimiseks ja eemaldamiseks, sealhulgas:

• emakaõõne liited
• kasvajad
• polüübid
• endomeetriumi hüperplaasia

Bipolaarne süsteem võimaldab täpset lõikust ja koagulatsiooni, kus elektrivool liigub ainult instrumendi otste vahel, suurendades protseduuri ohutust.

Protseduure ei teostata arsti kabinetis, vaid Hüsteroskoopiliste operatsioonide käigus kasutame:

Bipolaarset 8 mm resektoskoopi

See seade on mõeldud emakasisese patoloogia korrigeerimiseks ja eemaldamiseks, sealhulgas:

• emakaõõne liited
• kasvajad
• polüübid
• endomeetriumi hüperplaasia

Bipolaarne süsteem võimaldab täpset lõikust ja koagulatsiooni, kus elektrivool liigub ainult instrumendi otste vahel, suurendades protseduuri ohutust.

Protseduure ei teostata arsti kabinetis, vaid päevaravi osakonnas, vastavalt kehtivatele meditsiinilistele ja ohutusnõuetele., vastavalt kehtivatele meditsiinilistele ja ohutusnõuetele.

Teenuseosutajad

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Teenuseosutajad

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Svetlana Räim

Günekoloog ja viljatusraviarst

Teenuseosutaja

Anu Toonverk

Füsioterapeut

Teenuseosutaja

Anne Lepasepp

Füsioterapeut

Viljastumise ja implantatsiooni (pesastumise) protsesside juures omab tähtsat rolli “Zona Pellucida” (ZP). ZP on imetajate munarakke ümbritsev glükoproteiinidest koosnev kiht, mille moodustamises osalevad nii primaarsed folliikulrakud kui ka primaarne ootsüüt (rakk, mis läbib kaks jagunemist ja moodustab munaraku).

ZP kaks põhilist funktsiooni on viljastumisprotsessi kontrollimine ja embrüo kaitsmine selle varajaste jagunemiste staadiumis.

Viljastumisel käitub ZP mehaanilise ja selekteeriva barjäärina spermatosoidide suhtes ja kui gameetide ühtesulamine on toimunud, siis talitleb ZP n-ö kindlusemüürina, mille sees embrüo on kaitstud mikroorganismide, viiruste ja immuunrakkude eest ning milles embrüo saab areneda kuni kompaktse moorula tekkeni.

Imetaja embrüo on ZP poolt ümbritsetud kuni blastotsüsti staadiumini. Enne implantatsiooni emakas vabaneb embrüo ZP seest – seda protsessi tuntakse termini “hatching” (koorumine) all.

Embrüo nn koorumine (EK) kujutab endast protsessi, mille käigus kasvaval blastotsüstil esinevad mitmed mõõtmete kasvamise-kahanemise tsüklid, indutseerides sellega ZP maatriksi progresseeruvat plastilist deformeerumist.

Kui ZP deformatsioon on saavutanud maksimumi, siis toimub selles lokaalne ZP maatriksi lõhenemine ja blastotsüst väljub ZP seest.

Kui see protsess ei toimu korralikult, siis implantatsiooni ei toimu ja rasedust ei teki.

ZP igasugune funktsionaalne või struktuurne häire võib viia EK puudumisele või puudulikule toimumisele.

EK puudumise võimalikke põhjuseid on liigitatud kahte põhikategooriasse:

• Paksu ZPga (>20µm) embrüotel on langenud võime “koorumist” läbida ja implanteeruda, kusjuures ZP paksus on näidatud korreleeruvat patsiendi vanuse ( >35 aastased), kõrge basaalse FSH (folliikuleid stimuleeriva hormooni) tasemega menstruaaltsükli kolmandal päeval ja ovulatsioonieelse östradiooli tasemega,
• Teiseks põhjuseks peetakse seda, et nii embrüote in vitro kultiveerimine kunstlikus keskkonnas, hüaloronidaasiga töötlus “corona radiata” eemaldamiseks kui ka embrüo külmutamine põhjustavad ZP “tugevnemist”.

Selleks et lahendada EKga seotud raskusi, soovitasid J. Cohen ja tema kaastöötajad kunstlikult augu tekitamist embrüo ZP sisse enne siirdamist.

Viimast meetodit nimetatakse abistatud embrüo koorumiseks (AEK) ehk “assisted hatching”. Selle sekkumise eesmärgiks on võimaldada embrüo efektiivset “koorumist” läbi tekitatud avause.

Kui looduslikult on EK seotud blastotsüsti kasvamise poolt indutseeritud ZP plastilise deformeerumisega seni, kuni tekib ZP katkemine kõige nõrgemas kohas, siis augu ettetegemisel ZP plastilise deformeerumise vajadus kaob.

Blastotsüsti ekspansiooni käigus väljuvad siis embrüonaalsed rakud läbi olemasoleva avause, moodustades kaheksakujulise vahevormi nagu loomuliku EK puhul. Fakt, et ühtegi blastotsüsti ei jää lõpuks ZP “koti” sisse, viitab sellele, et EK mehhanism on selle lõppfaasis blastotsüsti enda poolt kontrollitav.

AEK jaoks on kasutatud väga erinevaid meetodeid – alguses kasutati laialdaselt ZP osalist läbilõikamist mehaaniliselt, klaaskapillaari kasutades. Hiljem valiti ZP keemiline avamine happelise Tyrode’i lahusega nn. ZP drilling ehk puurimine, mida kasutatakse laialdaselt veel praegugi. Mõlemad meetodid nõuavad peeneid oskusi ja on aeganõudvad. Mehaanilised meetodid nagu osaline ZP lahtilõikus, on küll kergesti teostatavad, kuid tulemuseks on erineva suurusega avad või vaod. Kui ava on liiga väike, siis on see kahjulik embrüo terviklikkusele ja võib raskendada embrüo koorumist.

Keemiline meetod, happelise Tyrode’i lahuse kasutamisega ZP avamiseks, loob küll palju standardsemad avad kui mehaaniline lähenemine, ent nõuab hoopis suuremat tehnilist vilumust ning on väidetud, et see võib kahandada embrüote eluvõimet ja kahjustada blastomeere.

Otsingud muuta efektiivsemaks ja ohutumaks kunstliku viljastamisega saadud embrüote implantantsiooni, viisid mitmete erinevate lasersüsteemide valmimiseni, mis kõik on erinevate koolkondade poolt leidnud kasutamist embrüotel enne implantatsiooni. Nende seas esineb erinevus kasutatavate lainepikkuste ning toimimise printsiibi osas.

Kõige laialdasemat kasutust leiab ent nüüdisaegne mittekontaktne infrapunast 1.48 µm lainepikkust kiirgav dioodlasersüsteem, mis võimaldab suurepärase meetodi ZP manipulatsioonideks.

See laser toimib läbi mikroskoobi objektiivi ning on seetõttu hõlpsalt fokusseeritav, võimaldades puutevaba lasermetoodikat. ZP saab avada hetkeliselt üheainsa laseriimpulsiga.

Selle lainepikkusega impulsi eeliseks on madal absorbeerumistase vesikeskkonnas, ent samas omab see piisavat neeldumist indutseerimaks olulisi koelisi efekte ning on kasutatav koekultuuri plastiknõudes ja kultiveerimissöötmes, mis võimaldab embrüote lihtsustatud töötlemist üldkasutatavates kultiveerimiskeskkondades ja -nõudes.

Oluline eelis on ka mõjutamise lühikene aeg (kuni 50 millisekundit), mistõttu pole tarvidust kindlate tingimuste juures isegi munarakku mikromanipulatsiooni hoidja-pipetiga paigal hoida, sest augustamine on hetkeline.

Transmissioonelektronmikroskoopia ei näita mingeid ZP maatriksi ega munaraku avalähedase tsütoplasma ultrastruktuurseid muutusi.

Enamus retrospektiivseid, kindlate diagnostiliste parameetrite järgi valitud patsientide rühmal läbiviidud uurimusi järeldavad, et AEK tõstab nii implantatsiooni määra kui ka kliiniliste raseduste määra valitud populatsioonis.

Osa randomiseeritud, juhuslikult valitud patsiendipopulatsioonidel tehtud uurimusi ent väidavad vastupidist, et AEK ei mõjuta oluliselt implantatsiooni määra ega kliiniliste raseduste määra nendes uurimustes kasutatud populatsioonis.

Ometi näitavad mõlemat laadi uurimused AEK tulemuslikkust osades kindlates halva prognoosiga patsientide allrühmades.

Sellisteks prognostilisteks AEK kasuliku rakendamise kriteeriumideks peetakse kõrget naise vanust (üle 35 aasta), kõrget basaalse FSH (folliikuleid stimuleeriva hormooni) taset menstruaaltsükli kolmandal päeval, embrüote transplantatsioonile eelnenud krüopreservatsiooni (külmutamist), korduvaid EKV ebaõnnestumisi ja paksu ZP-d (>20µm).

Oletatakse ka, et AEK võib muuta embrüo implantatsiooni mitte ainult mehaaniliselt, vaid ka tänu varajasemale embrüo ja endomeetriumi kontaktile.

See on oluline, kuna efektiivseks implantatsiooniks on vajalik sünkroonsus embrüo arengu ja tema emaka endomeetriumiga kontakteerumise vahel.

Teenuseosutaja

Tiit Vaasna

Üldkirurg

Teenuseosutaja

Tiit Vaasna

Üldkirurg

Teenuseosutaja

Tiit Vaasna

Üldkirurg

HPV (Human Papilloma Virus)on inimeselt-inimesele leviv viirus, mis võib põhjustada healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt teravad kondüloomid). Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada ka pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Neli inimest viiest nakatub elu jooksul HPV-sse.

HPV vaktsiin on põhjalikult uuritud ja see on ohutu, kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on kerged. Tegutse kohe, sest nii ennetad rasket haigust ja aitad muuta Eesti tervemaks.

Emakakaelavähk on rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri andmetel maailmas neljas kõige levinum vähk naiste seas. 2020. aastal avastati maailmas hinnanguliselt üle 600 000 uue emakakaelavähi juhu ning selle tõttu suri üle 300 000 naise.

Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul püsinud nii emakaelavähki haigestumus kui ka suremus suhteliselt muutumatuna. 2020. aastal tuvastati Eestis 116 uut emakakaelavähi juhtu. Soomes püsib haigestumus ligi 4 korda madalam. Eestis suri 2020. aastal emakakaelavähi tõttu 64 naist. Enim juhte diagnoositakse Eestis peale 55. eluaastat.

Kui oled huvitatud HPV vastu vaktsineerimisest, palume esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule.

Teenuseosutaja

Hans Jaagup Luuk

Psühhiaater

Teenuseosutaja

Lemme Haldre

Kliiniline psühholoog