23.08.2006

(2006) Kuidas säilitada viljakust

Kuidas säilitada viljakust

ilmus femme.ee-s

Kristina Tubli
23.08.2006

Naised pühenduvad üha enam iseendale ja karjäärile ning naudivad elu ega pea vajalikuks noores eas pidada pereplaneerimise plaane. On teada, et seoses meditsiini arenguga on suurenenud võimalused saada lapsi ka nendel peredel, kelle jaoks veel kümme aastat tagasi oli tegu üksnes unistusega.

Tegelikult ei peaks me siiski jääma lootma meditsiini arengule ja Eesti arstide tublidusele, vaid mõtlema oma tervise ja produktiivsuse peale juba varakult. Ühel hetkel võib olla juba liiga hilja – ka meditsiin ei ole veel kõikvõimas. Toetudes Eesti ühe tunnustatuima viljatusspetsialisti dr. Andrei Sõritsa nõuannetele, on võimalik ka Femme lugejail õppida, mida naine (ja ka mees!) saab ise oma tervise heaks ära teha.

Selleks, et naisel ei tekiks rasestumisega probleeme, on olulised mitmed faktorid.

Esimese faktorina võib välja tuua tupe mikrofloora, mis omab kaitserolli ja on oluline ka selleks, et spermatosoididel oleks koht ja võimalus liikumiseks.

Mikrofloora seisukord mõjutab ka rasestumist. Kõik põletikulised protsessid, mis mõjutavad tupe mikrofloorat, takistavad rasestumist. Kuigi rasestuda võib ka põletiku ajal, on siiski n-ö õnnestumise võimalus sellisel juhul mitmekordselt madalam.

Selleks, et tupe mikrofloora oleks korras, on oluline õige toitumine. Kui vaevavad näiteks teatud kõhuprobleemid, on ka suurem risk, et tupes toimuvad seoses sellega mikrofloora muutused. Teatavasti on võimalik kõhus ja tupes leida sarnaseid mikroobe. Selleks, et toetada tupes happelist keskkonda kindlustavaid laktobatsille, on toitumisel väga oluline osa. Oluline on regulaarselt tarbida hapupiimatoite, iga päev tuleb juua kas hapupiima või keefiri, süüa jogurit.

Hoia puhtust!

Teise faktorina võiks välja tuua hügieeni olulisuse. Tänapäeval soovitatakse pesemiseks väga palju erinevaid intiimgeele. Praktika aga näitab, et kui tupe limaskest on tundlik, kutsuvad intiimgeelid esile kroonilist düsbakterioosi. Sellega seoses soovitatakse vastava murega naistel pesta intiimkehaosi ainult lasteseebiga. Tuppe tohib seestpoolt pesta ainult sooja puhta veega.

Naistel, kellel on korduvalt esinenud tupepõletikke, ei soovitata kasutada menstruatsiooni ajal ka tampoone, mis takistavad vere loomulikku äravoolu. Vere äravoolul on looduses profülaktiline toime infektsioonide suhtes.

Ära unusta seksuaalset hügieeni!

Kolmandana peaksime rääkima seksuaalsest hügieenist. See tähendab, et nii enne kui ka pärast vahekorda peavad mõlemad partnerid ennast pesema. Vahekord ei ole steriilne akt ja igasuguse mikrofloora kontsentratsioon tupes sel ajal tõuseb ning kui oma kaitsesüsteem (laktobatsillid) ei tööta hästi, võib see tõsta riski düsbakterioosile tupes.

Ole hoolikas, kui Sul on uus partner!

Ka partnerite vahetus võib põhjustada vahel vaevusi (ja mitte ainult hingelisi!). Meeles peab pidama, et igal inimesel on oma mikrofloora. Tupepõletik võib seega sageli olla seotud just partneri vahetusega, mitte tingimata seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega. Põhjus on eelkõige selles, et erinevate mikroobide kombinatsioonid sattuvad naisele tuppe ja organism ei jõua nende kõigi vastu võidelda. Partnerite vahetamise puhul on väga oluline kasutada kondoomi.

Loobu suitsetamisest!

On tõestatud, et suitsetamine muudab tupe mikrofloorat.

Ole oma tervise suhtes tähelepanelik ja külasta õigeaegselt naistearsti!

Tupe mikrofloora kõigub tsüklite vältel ja ka mikroflooral on n-ö paremad ja halvemad päevad. Kui naine tunneb, et tupes ei ole justkui kõik korras ja enesetunne pole kiita, on parem vahekorrast hoiduda. Kui tekib aga põletikuline protsess, tuleb tingimata minna õigel ajal arsti juurde ja saada põletikuvastast ravi. Põletiku tagajärjel võivad toimuda muutused ja suureneb tõenäosus, et väikeses vaagnas tekivad muutused, mis vähendavad rasestumisvõimalust. Seega tuleb arvestada, et kui naine saab õigel ajal adekvaatset ravi, väheneb tõenäosus edaspidisteks probleemideks rasestumisel.

Planeeri beebi enne 25. eluaastat!

Probleeme esineb ka seoses hormonaalsete häiretega. Juba 15-aastastel tüdrukutel peavad käima menstruatsioonid regulaarselt ja kui see nii ei ole, tuleb pöörduda arsti poole. Sageli on just õigel ajal saadud ravi või isegi õigeagselt pandud diagnoos suureks abiks edaspidiste otsuste tegemisel.

Kui on näha, et munasarjade funktsioon ei ole väga tugev, pole lapse saamist mõtet väga kaugele tulevikku lükata, sest on risk, et munasarjad lihtsalt lõpetavad oma töö. Kuna rasestumine ja sünnitus on seotud vanusega, on oluline sünnitust mitte üha kaugemale lükata. Teatavasti on levinud tendents, et esmasünnitaja vanus järjest tõuseb. Tuleb arvestada sellega, et loodus eeldab, et naine sünnitab alla 25 aasta vanuselt. Kui naine lükkab sünnituse kolmekümnendatesse, tõuseb risk endometrioosile ja seoses sellega väheneb rasestumise võimalus.

Oluline on ka välja selgitada, kas emal oli probleeme rasestumisega ja kui oli, võiks varakult hakata mõtlema lapse saamisele ja kindlasti mitte lükata seda sammu edasi. On tehtud uuringuid, mis on tõestanud, et  teatud lastetusega seotud haigused on pärilikud.

Jälgi oma mehe tervist!

Meestelgi on rasestumise juures suur roll täita. Sarnaselt naistele on ka meestel suitsetamine, hügieeni eiramine ja partnerite vahetamine need faktorid, mis võivad mõjutada viljakust. Noores eas peavad mehed käima profülaktilises kontrollis kas uroloogi või androloogi juures selleks, et vaadata, kas areng on normaalne.

Vaja on ka jälgida, kas ei ole haiguseid, mis edaspidi võivad mõjutada rasestamist, näiteks veenide laienemine munandikotil. Kui ei toimu õiget verevarustust, väheneb normaalsete spermatosoidide produktsioon. Kui midagi taolist leitakse, leevendab õigel ajal tehtud operatsioon olukorda ja annab edaspidiseks võimaluse rasestada kergemini.

Kuna spermatosoidid armastavad jahedust, ei ole mehele, kel võib esineda teoreetiline risk vastavateks probleemideks, soovitatavad kuumad vannid ja väga kitsad püksid, mille kohta võib oletada, et temperatuur pükstes on kõrgem. Kõige parem oleks eeskuju võtta Šoti meestest – käia seelikutes.

Kui näiteks mehed töötavad autojuhtidena, peavad nad samuti arvestama, et pikkadel sõitudel tekib väikeses vaagnas verestaas – inimene ei liigu eriti, võib tekkida ülekuumenemine – ka see mõjutab spermatogeneesi. Kui on vajadus sundasendiks (nagu näiteks pikad sõidud), on soovitatav iga 50 minuti järel 10 jalutada.

Enne uute ravimite manustamist konsulteeri arstiga!

Ka ravimite kasutamine võib mõjutada nii naiste kui ka meeste mikrofloorat. Sageli võivad sellega seoses tekkida düsbakterioosid. Kuna naistel võib olla  ravimite kasutamine seotud düsbakterioosiga tupes, tuleb alati arstiga nõu pidada, kas on mõtet antud ravimit (nagu näiteks tugevad antibiootikumid seente profülaktikaks) manustada.

Kaalu rakkude säilitamist!

Tänapäeval on üha rohkem probleeme seoses naiste organite operatsioonidega. Iga kord enne ükskõik millist operatsiooni kõhuõõnes, olgu hea- või pahaloomulised kasvajad, tuleb arstiga aru pidada edaspidisest reproduktsiooni säilitamisest.

Näiteks enne pahaloomuliste kasvajate operatsioone või enne keemiaravi või radioloogilist ravi on võimalik rakud säilitada, seda nii meestel kui ka naistel. See on sageli ainus võimalus geneetilise lapse saamiseks. Sel juhul tuleb aru pidada oma raviarstiga või pöörduda kliinikutesse, mis tegelevad lastetuse probleemidega.

Ka mitteonkoloogiliste operatsioonide puhul tuleb nendel teemadel arstiga nõu pidada, säilitamaks võimalus lapsi saada. Operatsioonid ei peaks olema traumaatilised ja nende ajal tuleks teha maksimaalset profülaktikat, et kõhuõõnes ei tekiks liitelisi protsesse. Tänasel päeval võimaldavad seda operatiivsed ravimid ja tehnikad, näiteks spetsiaalsed lahused.

Erinevates riikides suhtutakse erinevalt oma kodanike fertilisatsioonivõime säilitamisse. Ka riiklikul tasandil saab nii mõndagi ära teha. Näiteks on teada tööd, mis on seotud suurenenud riskiga reproduktsiooni suhtes, näiteks kas või meie sõdurid, keda saadetakse Iraaki või Afganistani, kus meie inimeste jaoks on kliima väga kuum. Sellest hullemgi – suur on risk saada haavata. Selliste riskidega seoses  võib juhtuda, et spermatosoidid ei tee enam oma tööd. Seetõttu võiks enne selliseid missioone jätta spermatosoidid spermapanka juhuks, kui edaspidi võivad tekkida probleemid. Kui juba mure käes,  on võimalik neid rakke ära kasutada. Ka see on üks moment mõtlemiseks – nii inimestele kui ka riigile.

Sarnane on olukord igasuguste ekstreemsete ekspeditsioonidega, kus on reaalne oht külmuda või leidub mõningaid muid looduslikke riskifaktoreid. Selliste probleemide eest ei ole kaitstud ka tippsportlased, kes kasutavad teatud aineid, et kasvatada oma lihasmassi. Ka nemad võiksid mõelda, et see võib mõjutada spermatogeneesi ja kui nad on professionaalsed atleedid ning tahavad niimoodi pingutada, oleks mõistlik spermatosoidid külmutada. Samuti töötab palju mehi n-ö ohtlikel erialadel, kus on suurem risk traumade saamiseks.

Munarakkude säilitamine ei anna kahjuks häid tulemusi ja seetõttu ei kasutata seda väga palju, kuigi metoodika areneb ja tõenäoliselt on tulevikus võimalik säilitada ka munarakke, ent praegusel hetkel säilitatakse rohkem embrüosid, s.t viljastatud munarakke.

Lõpeta liigne muretsemine!

Et mitte sattuda lastetute perede rühma, on väga oluline ka psühholoogiline moment – ei ole mõtet end varakult hakata hirmutama mõttega, kas sa saad lapsi või mitte. Tuleb arvestada sellega, et looduses on rasestumiseks vaja aega. Enne, kui pere on aasta jooksul proovinud rasestuda, ei ole mõtet hirmu tunda, sest 100-st tervest paarist vanuses kuni 25 eluaastat, toimub rasestumine ühe kuu jooksul 20-25 paaril ja alles aasta jooksul kõigil ülejäänutel. Psühholoogiline stress mõjutab tavaliselt nii muna- kui spermarakkude produktsiooni ja on oluline, et ei hirmutataks ennast selliste mõtetega.

Kui ei ole õnnestunud aasta jooksul rasedaks jääda, külasta arsti!

Kui aastaga ei ole rasestumine toimunud, on mõtet teha uuringud, mitte peita pea  liiva alla ja rahustada ennast, et sa ei soovigi last jne. Sageli esinevad looduses väga väikesed probleemid, miks rasestumine ei toimu; vahel piisab täiesti ka sellest, kui toetada üht või teist organismi ja probleem laheneb. Oluline on pöörduda  keskustesse, kus tegeletakse just vastavate probleemidega.

Inimesed peavad aru saama, et meditsiinis toimub spetsialisatsioon. Sageli küsivad patsiendid, miks  nad ei ole abi saanud oma perearstilt või teiselt günekoloogilt või miks ei ole valitud taktika  olnud alati õige. Toimub siiski spetsialisatsioon ning perearst ega ka iga günekoloog  ei ravi kõiki maailmas ette tulevaid haiguseid.

Kui tekib lastetuse probleem, tasub pöörduda spetsialistide poole, kes tegelevad lastetute paaridega. Iga kord lastetud paarid ei vajagi kunstlikku viljastamist. Oluline on leida see võimalik faktor, mis võib takistada rasestumist ja see faktor likvideerida, mille järgselt pere võib saada lapse ka täiesti loomulikul teel.

Samas – kui on näha, et naisel on organid väga rikutud või mehel on spermatogenees väga rikutud, ei tasu oodata aastaid ja loota, et juhtub ime või midagi muutub iseenesest. Kui on näha, et süsteem on n-ö rikki läinud ja et midagi peale kunstliku viljastamise eriti valida ei ole, tuleb seda meetodit kaaluda. Üheks võimaluseks on külastada Tartus tegutsevat Elite erakliinikut (www.fert-c.ee), mis paistab silma nii väga heade tulemuste kui ka patsiendisõbraliku lähenemise ja privaatsuse poolest. Viljatute paaride raviga tegelevad dr. Andrei Sõritsa, dr. Svetlana Räim ja dr. Reet Küüts.

Töö tulemustega saab tutvuda aadressil:
http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html

 

Meie teised kliinikud