Endometrioos

Mis on endometrioos?

Endometrioos on krooniline immunoloogiline ja hormonaalne haigus naistel, mil emaka vererohke limaskesta taoline kude paigutub kolletena väljaspoole emakaõõnt. Tavaline levimiskoht on väikse vaagna sidekude, kõhukelme või siis munasarjad – harvemini lokaliseerub haigus emakakaelas, tupes, kuseteedes, välissuguelundeis, jämesooles, peensooles või operatsiooniarmides.

Kuidas endometrioos avaldub?

Endometrioosi harilikeks sümptomiteks on alakõhuvalu ja viljatus.

Valu:

Valu on enamasti ägedam just menstruatsiooni ajal või pisut enne seda ning võib kesta mitmeid päevi. Kui haigus lokaliseerub vaagnapõhja sidekoes, siis võib valu tekkida ka suguühte ajal. Samuti – sõltuvalt erinevatest levimiskohtadest – võib valu esineda vastavalt kas kuseteedes urineerimisel või jämesooles roojamisel jne.
Ent osadel patsientidest võib valu ka täiesti puududa.

Võib esineda ka veritsemisi enne menstruatsiooni, vererohket menstruatsiooni või ka tavapärase menstruaaltsükli lühenemist.

Viljatus:

Lisaks valule võib endometrioos põhjustada naisel ka viljatust – paljudel viljatutel naistel on avastatud endometrioos. Kuid mitte kõik endometrioosi põdevad naised ei ole viljatud – väidetavalt on seda kuni 30-50% neist naistest.

Mehhanismid mil viisil endometrioos võib põhjustada viljatust pole selgelt teada – eriti juhul kui endometrioosi esinemisulatus on väike. Kuid võimalike põhjustena tuuakse ära: Still possible mechanisms include:

  • Anatoomilised muudatused ja liited
  • Endometrioidsetest tsüstidest eralduvaid aineid mis mõjuvad kahjustavalt sugurakkudele või embrüotele. Endometrioidses tsüstis esineb vaba rauda, reaktiivseid hapnikuühendeid, proteolüütilisi ensüüme ja põletikumolekule.
    Folliikulite esinemistihedus on endometrioidset tsüsti ümbritsevas alas oluliselt madalam kui normaalsetes munasarjades mis vähemalt osaliselt ei tundu olevat ainult põhjustatud vaid tsüsti esinemise tõttu ümbritsevate kudede pinguldumisega

Teisalt jällegi võib hoopis tõenäolisemalt endometrioos areneda naistel kes  mingitel muudel põhjustel ei rasestu ja seega olla hoopis sekundaarne nähtus. Seepärast eelistataksegi kõneleda “endometrioosiga-seotud viljatusest” mitte “endometrioosi poolt põhjustatud viljatusest” kuna seotus ei tähenda tingimata põhjustamist.

Endometrioosi esinemiskohad:

Endometrioosi levinuimad esinemiskohad

Enamasti leitakse endometrioosi järgmistes vaagnas asuvates struktuurides:

 

    •  Munasarjades – kõige enam
    • Munajuhades
    • Emaka tagaseinas
    • Emaka eesseinas
    • Emaka sidemetel (N: emaka lai või ümarside)
    • Vaagna ja selja seinal
    • Sooltel, enim käärsoolel
    • Kusepõiel ja kusejuhadel

 

Endometrioosi riskifaktorid:

Kuigi endometrioos on juba ammu teada haigus – esimesena identifitseeris selle parun Carl von Rokitansky juba 1860 – ei ole selget ettekujtust selle haiguse tekkimise põhjuste osas.

Teatakse, et endometrioosi tekkimisel on oma osa pärilikkusel – esineb geneetiline eelsoodumus haigestumiseks. Endometrioosi põdeva naise tütardel või õdedel suurem risk endometrioosi arenguks; madal progesterooni tase võib olla geneetilise tagapõhjaga ja osaleda hormonaalse tasakaalu häirete tekkel. Endometrioosi leitud umbes 6 korda sagedamini naistel kelle esimese astme sugulasel on avastatud endometrioos.

Oletatakse, et endometrioos tekib terve rea märklaudgeenides toimuvate mutatsioonidega – sarnase mehhanismiga nagu vähi tekkel. Sel puhul   võib algne mutatsioon olla kas somaatiline või pärilik. Endometrioosiga on seostatud tervet rida erinevates kromosoomides (kromosoomides 1, 2, 6, 7, 9, 10, 12) avastatud genoomi muutuseid.

Ka on erinevates uurimustes pakutud keskonnas esinevate mürkide osa endometrioosi tekkel N. dioxiinide mõju, kuid tõendid on mitmetimõistetavad ja potentsiaalseid tekkemehhanisme pole avastatud.

Vananemine toob kaasa mitmeid viljakust alandavaid mõjusid. Aja jooksul ovariaalsete folliikulite vähenemine mõjutab menstratsioonide regulaarsust.  Endometrioosil rohkem aega tekitada arme munasarjades ja munajuhades nii et need ei saa enam vabalt liikuda või isegi võib armkude asendada munasarja follikulaarkude kui munasarja endometrioos krooniline ja kasvab. Leiomüoom (fibroidid) võib aegamisi kasvada ja hakata põhjustama endometriaalset veritsemist mis katketsab implanteerumiskohad või  moonutab endometriaalset emakaõõnt mis mõjutab raseduse kandmisy väga varastes staadiumites. Teistest kõhuoperatsioonidest põhjustatud abdominaalsed liited või lõhkenud ovariaaltsüstid võivad mõjutada ka munajuhade liikuvust mis on vajalik munasarja “pühkimiseks” ja ovuleerunud folliikulist vabaneva munaraku kinnipüüdmiseks.

Endometrioosi ravi?

vt Elite kliiniku teadustöö endometrioosi ravi kohta

Endometrioosi ravis kasutatakse kahte meetodit ja tihti neid ka koos kombineerituna:

  • medikamentoosne,
  • kirugiline ravi.

Ravimeetodi üle otsustab arst koos patsiendiga kuna valikut mõjutavad mitmed tegurid – haiguskolde asukoht ja raskusaste, avaldumine, naise vanus ja edaspidine võimalik rasestumise soov jne. Ilma ravita haigus ja selle raskusaste süveneb.

Medikamentoosne ravi:

Kuna endometrioosi areng ja kasv on seotud naise organismis toodetavate naissuguhormoonidega, siis kasutatakse ka endometrioosi ravis erinevaid hormoonpreparaate, mis mõjutavad nende naissuguhormoonide tootmist organismis ja tekitavad naisel hormonaalselt kunstliku menopausi või raseduse seisundi.

Ravi tulemusena on võimalik endometrioosikollete vähenemine, vaevuste leevendumine ja rasestumisvõimaluse paranemine. Kuid kärbunud (atrofeerunud) endometrioosikude võib siiski uuesti aktiveeruda kui munasarjade hormoontalitlus taastub.

Kirurgiline ravi:

Lisaks haiguse väljaselgitamisele on laparoskoopilise uuringu ajal võimalik ka koheselt teostada leitud kollete eemaldamist. Kirurgilist ravi liigitatakse:

  • konservatiivseks (ehk säästvaks) – eemaldatekse endometrioosi kolded, vabastatakse tekkinud liited ja parandatakse munajuhade läbitavust,
  • radikaalseks – siis eemaldatakse tavaliselt ka emakas ja munasarjad. Seda teostatkse siis kui haigus on eriti raske ja patsient ei soovi tulevikus enam sünnitada.

Meie teised kliinikud

 

gyne_logo2 tahe_logo2 johvi_logo2
Loe lähemalt Loe lähemalt Loe lähemalt
Tartu, Kalda tee 34
Tel. +372 734 3434, +372 58055111
jana@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne
Tartu, Tähe 95
Tel. +372 734 8145 , +372 55668295
heidi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/tahe
Jõhvi, Jaama 32
Tel. +372 55 539 020
johvi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne-johvi