Posts Tagged ‘2018’

Jaanuaris alustab vastuvõttudega pereterapeut Naatan Haamer

 

2019. aasta jaanuaris alustab Elite kliinikus tööd pikaajalise töökogemusega pereterapeut ja leinanõustaja Naatan Haamer.

Naatan Haamer on hingehoidja, pereterapeut, kriisi- ja leinanõustaja. Tal on pikaaegne terapeutiline kogemus töös kriisis ja leinas inimestega.

 

Naatan Haamer pakub terapeutilist abi väga erinevatel teemadel:

  • – pere- ja paarisuhted
  • – raseduse ja sünnitusega seotud probleemid
  • – sünnitusjärgne depressioon ja muud sünnitusjärgsed probleemid
  • – viljatusravi ja sellega seotud teemad ja probleemid
  • – lastekasvatus ja lastega seotud probleemid
  • – paarisuhte lõppemine
  • – kriisiabi ja leinanõustamine
  • – tööväsimusega toimetulek ja läbipõlemise vältimine
  • – muud terapeutilist abi vajavad teemad

 

Naatan Haamer võtab vastu ka vene- ja soomekeelseid patsiente.

Esimesed vastuvõtud on 8. ja 24. jaanuaril.
Registreerumiseks palume helistada tel. 7409930 või kirjutada aadressile elite@elitekliinik.ee.

Elite erakliinikus saab teha kodumaist NIPT testi nimega NIPTIFY

Alates 1. novembrist saab Elite erakliinikus teha kodumaist NIPT testi nimega NIPTIFY.

Tegemist on täpse sünnieelse kromosoomuuringuga, mida saab teha alates 10+ rasedusnädalast. NIPTIFY test annab vastuse kolme enamlevinud trisoomia (Downi, Edwardsi ja Patau sündroom) osas ning soovi korral saab teada lapse soo. Testimiseks võetakse ema vereproov, millest analüüsitakse loote rakuvaba DNAd. Vastused saabuvad NIPTIFY testi tellinud kliinikule hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

 

Kaasaegne test on lootele täiesti ohutu, usaldusväärne ja täpne. Seetõttu täiendab NIPTIFY oluliselt praeguseid rasedate sõeluuringuid ja võimaldab vältida mittevajalikke invasiivseid protseduure. NIPTIFY annab paljudele lapseootel peredele südamerahu, et lootel ei esine kõige sagedasemaid kromosoomhaigusi. Pered, keda tabab uudis haigest lapsest saavad teha informeeritud otsuse juba raseduse varases järgus. Arstid toonitavad, et NIPTIFY ei asenda ultraheli-uuringuid, sest ultraheliga analüüsitakse teisi lootele olulisi näitajaid.

Kui NIPTIFY testiga leitakse kõrge risk kromosoomhaigusele, tuleb see kinnitada diagnostilise testiga (amniotsentees või koorionibiopsia). Diagnostilise testi käigus võetakse analüüsitav proov otse lootelt.

 

NIPTIFY testi ei saa teha mitmikraseduste, teadaoleva kasvaja või varasema luuüdi transplantatsiooni korral. Samuti ei analüüsi NIPTIFY loote mosaiiksust, mikrodeletsioone ja mikroduplikatsioone, monogeenseid haigusi ja sugukromosoomide haigusi.

 

NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus, mille eest tasute kliinikus. NIPTIFY soodushind üle Eesti on aasta lõpuni 150 eurot. Uuest aastast on hinnaks 250 eurot. Testi hinnale lisandub ultraheliuuringu maksumus ja naistearsti konsultatsioonitasu.

 

Rohkem infot NIPTIFY.ee.

Naistearst Deniss Sõritsa osales Lissabonis European IVF Monitoring kohtumisel

Naistearst Deniss Sõritsa osales Lissabonis European IVF Monitoring kohtumisel, et esitada Eesti viljatusravi tulemused.

 

Kogunemise eesmärk oli arutada probleeme ja püüda leida lahendusi. Andmete avalikustamine on oluline, kuna aitab töötada tulemuste parandamise eesmärgil. Näiteks Soome tulemused on Eesti omadest märksa paremad.

 

ESHRE - EIM meeting 9-10 november 2018

Viljatusraviarstid Andrei Sõritsa ja Deniss Sõritsa esinesid ettekannetega Baltic Fertility Society konverentsil

2018. aasta 21.-23. septembril toimus Tartus Baltic Fertility Society konverents, kus esinesid ettekannetega viljatusraviarstid Andrei Sõritsa ja Deniss Sõritsa.

 

Dr Andrei Sõritsa tegi ülevaate viljatusravi ajaloost Balti riikides ja dr Deniss Sõritsa esines ettekandega teemal “The impact of endometriosis on fertility and its treatment“, s.t rääkis endometrioosi mõjust viljakusele ja viljatuse ravile.

 

 

Andrei Sõritsa koos Robert Edwardsiga Kielis1993

Dr Andrei Sõritsa õppis 1993. aastal kaks kuud kunstlikku viljastamist Turu ülikoolis (dotsent Vesa Nikkoneni juures) ja kuus kuud Kieli ülikoolis. Pildil prof Robert Edwards (embrüoloog, kes tegi tööd selle nimel, et sünniks maailma esimene nn IVF laps Inglismaal 1978. aastal) ja prof Liselotte Mettler (tänu kellele sündis esimene IVF laps Saksamaal 1982. aastal).

 

Deniss Sõritsa ettekanne Septembris 2017 Baltic Fertility Society aastakonverentsil.

Dr Deniss Sõritsa tegemas ettekannet endometrioosi mõjust viljakusele ja viljatuse ravile.

Elite Kliinik lõpetab 20. septembrist 2018 plaaniliste keisrilõigete teenuse pakkumise

 

Lõpetamise põhjuseks on väike keisrilõigete arv ja suurenenud vajadus ambulatoorseks eriarstiabiks.

Kliiniku juhataja dr Andrei Sõritsa kommenteerib: “Me ei saa enam hoida meditsiiniruume kinni teenuse jaoks, mida Eesti Haigekassa ei finantseeri ja mida inimesed ei saa endale lubada kõrge hinna tõttu.”

2015. aastal otsustas Eesti Haigekassa lõpetada sünnitusabiteenuse rahastamise erahaiglates. Elite erakliiniku sünnitusosakond jätkas toona tegevust ilma riikliku toeta. See tõi patsientidele kaasa hinnatõusu, mille tulemusena vähenes märkimisväärselt sünnituste arv.

Alates 2015. aasta aprillist polnud Elite sünnitusosakonnas võimalik enam sünnitada loomulikul teel ega erakorralise keisrilõike abil. Sünnitada oli võimalik ainult plaanilise keisrilõike teel ja seda põhjusel, et plaaniline keisrilõige võimaldab tööd planeerida ja panna nn valvebrigaad tööle just selleks ajaks, kui tööd on. Et plaaniline keisrilõige saaks toimuda, peab valmis olema terve meditsiinipersonali brigaad – kaks naistearsti, lastearst, anestesioloog, ämmaemand, operatsiooniõde, anesteesiaõde, õe abiline. Naine ja laps vajavad ööpäevaringset jälgimist ja regulaarseid visiite lastearsti ja naistearsti poolt.

 

Need ligi neli aastat, mil Elite sünnitusosakond töötas ilma riikliku toeta, andsid kinnituse, et Eestis suudavad ainult vähesed oma sünnitusabiteenuse ise kinni maksta.

Elite Kliinik pakkus sünnitusabiteenust 16 aastat. Selle aja jooksul nägi ilmavalgust ligi 1400 last. Aastatel 2015-2018 sündis plaanilise keisrilõike teel 45 last. Käesoleva aasta septembrikuus on planeeritud veel kaks viimast keisrilõiget.

Elite kliinik jätkab viljatusravi ja eriarstide vastuvõttudega, jätkuvalt töötavad nii üld-, spermatoloogia- ja embrüoloogialabor, töötab operatsiooniplokk. Sünnitusosakond ehitatakse ümber ja kohandatakse sobivaks tööpaigaks eriarstidele. Elite kliinik töötab kuuel päeval nädalas.

Elite erakliinik tänab kõiki sünnitajaid ja kogu personali, kes on nende aastate jooksul pühendunult teinud head tööd.

Allergia erinevad avaldumisvormid

Artikkel ilmus 2018. aasta märtsikuu ajakirjas Perearst.

Autor dr Kaja Julge

 

Allergia avaldumine võib olla väga erinev – alates kergest ninasügelusest ja lõpetades eluohtliku anafülaksiaga. Allergiale iseloomulikke sümptomeid võivad põhjustada toiduained, tolmulestad, taimede õietolmud, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid ja paljud erinevad ained meid ümbritsevast keskkonnast.

Väikestel lastel on sagedamini toiduallergiat, suurtel lastel ja noortel täiskasvanutel enam ülitundlikkust õietolmude, lemmikloomade suhtes ning vanemas eas reaktsioone ravimitele. Täiskasvanutel on lastega võrreldes tunduvalt sagedamini allergiat mesilase ja herilase mürgi suhtes ning putukaallergia võib olla ka ainus allergia avaldus.

Seoses õietolmuallergia sagenemise ja selle tekkega aina nooremas eas on sagenenud õietolmude ja teatud toiduainete ristallergiast põhjustatud probleemid. Enamasti on selle väljendus vaid oraalne allergiasündroom ja anafülaksiat tekib väga harva. Pikka aega on räägitud nn atoopia marsist, st uute allergiaga seotud kaebuste tekkest nendel, kellel on imikueas atoopiline dermatiit. Ettevaatavad ehk prospektiivsed uuringud on näidanud, et väga paljudel lapsena dermatiidiga kimpus olnutel ei ole hilisemas eas allergiahaigusi ja hingamisteede sümptomitega patsientide grupid on väga heterogeensed.

Varases eas esinevad sagedased haigusnähud ei tarvitse jääda püsima hilisemas eas. Väikelapse mitteallergiline astma võib taanduda ja palju
on neid, kellel lapsena ei ole allergiat ega astmat, kuid need tekivad täiskasvanueas.

 

Allergia diagnostika

Allergiaprobleemidega patsientidega puutuvad kõige enam kokku perearstid, sest kergemaid või raskemaid allergianähte on elu jooksul
kuni 50%-l inimestest.

Atoopiline dermatiit, allergiline nohu, astma, anafülaksia on kliinilised diagnoosid, mis põhinevad haigussümptomitel ja oluline diagnoosi kinnitaja on ravi efektiivsus. Haigusnähtude põhjal tekib küsimus, kas tegemist on üldse allergiaga ja sealt edasi järgmise etapina, mis võiks olla konkreetne põhjusallergeen või allergeenid.

Küllalt sageli selguvad anamneesist haigusnähtude põhjustajad pollinoosikaebuste korral, aga ka ülitundlikkuse olemasolul näiteks kassiallergeenile. Mida suurem on sensibiliseerumise tase, seda tugevamini avalduvad allergeenikontaktil ka haigusnähud, kuid alati ei tarvitse see nii olla.

Suur IgE-antikehade sisaldus veres võib küll olemas olla, kuid allergianähtusid veel ei ole. Võimalik on ka olukord, kus allergiauuringud on veel negatiivsed, kuigi sümptomite tekke alusel on põhjust kahtlustada kindlat allergeeni. See on olukord, kus aasta-paari pärast oleks kaebuste püsimisel põhjust uuringuid korrata.

Põhjusallergeeni on raskem tuvastada mitte-IgE vahendatud allergia korral. Kontaktdermatiidi põhjus on rakulised reaktsioonid ja siin tulevad appi epikutaantestid, mida teevad dermatoloogid.

Eestis tegelevad allergiahaigete, astma ja teiste krooniliste kopsuhaigustega patsientide diagnostika, ravi ja jälgimisega lastearstid-allergoloogid, kelle arv jääb viieteistkümne piiresse.

Täiskasvanueas on allergiahaiged kokku umbes kümne allergoloogi, immunoloogi-allergoloogi või sisearsti-allergoloogi ravida ja jälgida ning astmaga patsientidega tegelevad põhiliselt pulmonoloogid.

Allergoloogi vastuvõtule suunavad patsiente lisaks perearstidele ka dermatoloogid, kurgu-nina-kõrvaarstid, gastroenteroloogid, vähem teiste
erialade spetsialistid. Harvad pole juhud, kus ühe patsiendi raviga tegeleb mitu eriarsti.

Allergoloogi põhiline tööriist põhjusallergeeni kindlakstegemisel on nahatorketestid, kuid väga suureks abiks on ka laboratoorne diagnostika.
Immunoglobuliin E (IgE) testide suur valik on regionaalhaiglate ja keskhaiglate laborites ning lisaks tegelevad allergia diagnostikaga ka
piirkondlike haiglate laborid, eralaborid jmt. Huupi teste teha ei ole mõtet, eelnema peaks põhjalik anamneesi kogumine, kliinilise leiu
hindamine ja toiduallergia korral on eriti oluline testi tulemuste interpreteerimine. Sageli on abi toidupäevikutest ning vajalikuks võivad
osutuda eliminatsiooni-provokatsioonitestid.

Kergemate allergianähtudega patsiendid on põhiliselt perearsti ravida, kuid enamik allergiahaigeid vajab eriarsti tihedamat või harvemat
jälgimist, olgu see siis mõne kuu või mõne aasta järel. Allergia avaldused muutuvad lapseeas küllalt kiiresti, midagi kaob, midagi tekib
juurde ja seetõttu on ka korduvad uuringud vajalikud. Muutuvad ka astmaravimite kasutamise vajadus, inhaleeritavate ravimite manustamise viisid ja seepärast on regulaarne kontroll allergoloogi juures 1-2 aasta järel igati põhjendatud. Paraku on nii, et mõned kergete haigusnähtudega patsiendid külastavad allergoloogi tihedamini kui vaja ning mõne puhul tekib murelik küsimus, miks ta küll varem ei tulnud?

 

Atoopiline dermatiit on krooniline nahahaigus

Esimesed allergia põhjustajad on imikutel toiduained ja see on ka aeg, mil avaldub atoopiline dermatiit. Dermatiidi sümptomid võivad tekkida juba esimestel elukuudel ja enamasti seostatakse neid lapse toiduga ning seetõttu ka rinnapiima kaudu saadavate allergeenidega. Põletikuliste nahalöövete tekke põhjus võib olla toit, kuid atoopiline dermatiit on esmajoones nahahaigus ja seetõttu on oluline naha ravi. Kuivad laigud nahal, mis last ei häiri, ei ole tavaliselt toiduallergia väljendus ning ranged dieedid ja allergoloogilised uuringud ei ole enamasti näidustatud. Küll on aga vajalik nahahooldus, regulaarne niisutavate ja kaitsekreemide kasutamine ning nahaärritajate vältimine.

Allergia tõenäosus on suurem, kui lööve on ulatuslik, see sügeleb, kaasneb teisi allergiale viitavaid tunnuseid ning lähisugulastel on allergiaprobleeme. Lööbe põhjuseks võivad olla tõelised allergeenid, s.o. muna, piim, pähklid ema toidus, kuid tegemist võib olla ka histamiini sisaldavate või vabastavate toiduainete mõjuga. Seega oleks enne piima ja muna elimineerimist õigem jätta menüüst välja kakao, tsitrusviljad, kiivi, maasikad, tomatid, pähklid ja toidulisandid.

Kui atoopiline dermatiit avaldub esmakordselt ühe-kahe aasta vanusel lapsel, ei ole enamasti tegemist tõelise allergiaga. Püsivamad on
dermatiidinähud juhul, kui toiduallergiale lisandub ülitundlikkus aeroallergeenide suhtes ja need tekitavad lisaks hingamisteede sümptomitele ka nahalöövet. Samas on küllalt suur osa atoopilise dermatiidiga patsiente, kellel ei ole allergiat, kuid haigus püsib visalt ka täiskasvanueas ning kulgeb vaibumiste ja ägenemistega ning vajab pikaajalist ravi. Ägestajana tulevad sageli lisaks nahaärritajatele arvesse ka emotsionaalne pinge, stress.

 

Urtikaaria

Ägeda urtikaaria põhjus on suurematel lastel ja täiskasvanutel enamasti ravimid, toidulisandid, infektsioonid, kokkupuude mitmesuguste
keemiliste ühenditega. Sagenenud on nende imikute arv, kes reageerivad piima andmisele urtikaaria ja angioödeemiga. Mitmed ägeda reaktsiooniga haiglasse sattunud imikud on saanud vahetult enne lööbe teket elus esmakordselt piimavalku sisaldavat pakisegust valmistatud putru. Uurida on sel juhul põhjust nii piima kui teraviljade suhtes.

Krooniline urtikaaria on harva allergilise geneesiga, kuid varem allergiaprobleemidega kimpus olnud inimesel võib tekkida näiteks füüsikaline urtikaaria ja sel juhul on tegemist samal inimesel täiesti erinevate patomehhanismidega kulgevate haigustega. Selliste patsientidega tegelevad tavaliselt nii dermatoloogid kui allergoloogid.

 

Allergiline riniit/konjunktiviit

Allergoloogi vastuvõtule allergilise riniidi/konjunktiviidi kaebustega pöördunute arv on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Esimesel aastal, kui pollinoosikaebused tekivad, ei tarvitse mõte üldsegi selles suunas liikuda, et põhjus võiks olla õietolm. Õietolmuallergia võib tekkida ka nendel, kellel ei ole varem mingeid allergiakaebusi olnud ja nende lähisugulaste hulgas on allergia tundmatu probleem. Samas on suhteliselt lihtne teha kindlaks õietolmust tingitud allergilise rinokonjunktiviidi põhjusi, sest haiguse sesoonsus annab viite, mille suhtes uurida.

Kevadel ja kevad-suvisel perioodil on allergeenid puude õietolm (kask, lepp, sarapuu), suve esimesel poolel heintaimed ja teraviljad (timut, rebasesaba, aruhein, rukis jt) ja suve teisel poolel ning sügisel rohttaimed (sagedamini puju, harvem malts, nõges).

Esimesel kolmel eluaastal ja üle 50-aastastel on õietolmuallergiat harva. Kui kodus on lemmikloomi või reaktsioonid on tekkinud kokkupuutel nendega kodust väljaspool, on küllalt suur võimalus, et ollakse ülitundlik kassi, koera, hamstri, merisea või kanaarilindude  suhtes. Kui kodus on merisiga või küülik, siis on küllalt sageli allergia põhjus lemmikloomale toiduks antav hein, mis sisaldab õietolmuallergeene.

Aastaringsete sümptomite, eriti aga hommikuse nohu, püsiva ninakinnisuse korral oleks esmajärjekorras vaja kahtlustada tolmulestaallergiat.
Lisaks perearstidele on kurgu-nina-kõrvaarstid hakanud ninahingamise takistusega tolmulestaallergiaga patsiente saatma immuunravi tegemiseks allergoloogi vastuvõtule.

 

Oraalne allergiasündroom

Oraalne allergiasündroom tekib umbes 50%-l õietolmuallergiaga patsientidest. Suurematel lastel ja täiskasvanutel on seda sagedamini kui väikestel lastel ja tõenäosus ristallergia kujunemiseks suureneb õietolmuallergia pikemal kestmisel. Teatud toitude söömisel võib tekkida
huulte, suulimaskesta, neelu sügelus ja turse. Kase õietolmu allergiaga inimesed ei talu sageli toorest õuna, porgandit, luuviljalisi, aga ka sojatooteid, pähkleid, seemneid.

Toiduallergiat on umbes veerandil pujuallergikuist, põhjuseks sagedamini mesi, mis võib sisaldada korvõieliste õietolmu. Ristallergia võib ilmneda selleri-puju-porgandi-maitseainete sündroomina, vallandajaks näiteks aniis, köömned, koriander, karri, pipar, estragon, sinep, seller, petersell, küüslauk, sibul, porgand, paprika, päevalilleseemned, pähklid, melon ja mango. Heintaimede suhtes allergilistel inimestel on väga harva toiduallergiat. Kaebusi võivad tekitada teraviljad, eriti nisu, veel harvem puu- ja köögiviljad.

Tolmulestaallergiaga võib kaasneda ülitundlikkus vähiliste ja molluskite suhtes.

 

Bronhide obstruktsioon väikelapsel

Esimene obstruktiivne bronhiit eelneva allergiaanamneesita lapsel ei ole näidustus allergoloogilisteks uuringuteks. Kui bronhide obstruktsioon tekib esimesel eluaastal atoopilise dermatiidiga või muu allergia avaldusega ja/või allergiapärilikkusega lapsel, on näidustatud uuringudnii toiduainete kui inhaleeritavate allergeenide suhtes. Suur üld-IgE väärtus ja sensibiliseerumine toidu või sissehingatavate allergeenide suhtes viitavad algavale allergilisele astmale. Korduvad obstruktiivsed bronhiidid, aga ka esimene bronhiobstruktsioon üle ühe aasta vanusel lapsel normaalse temperatuuri foonil on näidustus allergiatestideks.

 

Astma

Astmahaigete hulgas on kõige sagedamini allergiat tolmulestade ja kassi suhtes, mõnevõrra harvem teiste koduloomade, kase, timuti ja puju
suhtes. Lapseeas on näidustatud uuringud ka toiduallergia osas, kuigi anamneesist seos astmaga alati väga hästi ei selgu. Eosinofiilse
katioonse proteiini sisalduse määramisega saab kinnitada eosinofiilse põletiku olemasolu ja hinnata selle tugevust. Lihtsam ja kiirem meetod
eosinofiilse põletiku hindamiseks on väljahingatavas õhus lämmastikoksiidi sisalduse (FeNO) mõõtmine. Selle uuringuga ja spirograafiaga saavad hakkama lapsed tavaliselt alates kuue aasta vanusest.

 

Kõhulahtisus, oksendamine, koolikud

Lapseeas on seedetraktisümptomid toiduallergia väljenduseks täiskasvanutega võrreldes sagedamini, kuid IgE-testide informatiivsus
seedetraktisümptomite põhjuse kindlakstegemisel on suhteliselt väike, kui nendega ei kaasne nahalöövet. Varases imikueas avalduv toiduvalgust põhjustatud enterokoliidi ja proktokoliidi sündroom ei ole IgE-vahendatud. Eosinofiilne ösofagiit, gastriit, gastroenteriit võivad
olla nii IgE- kui mitte-IgE-vahendatud allergia väljenduseks.

 

Anafülaksia

Anafülaksiale iseloomulike sümptomite korral on näidustatud trüptaasi sisalduse määramine esimese 2-3 tunni jooksul ja baasväärtuse
hindamiseks tehakse uus uuring sümptomite taandumise järel, kuid mitte varem kui 24-48 tunni pärast. Suured trüptaasi väärtused viitavad
nuumrakkude aktivatsioonist tingitud reaktsioonile. Lisaks toiduainete sõeltestile tehakse uuringud inhaleeritavatele allergeenidele. Astma ja füüsiline koormus on olulised anafülaksia teket soodustavad tegurid.

 

Nahatorketestid

Nahatestide tegemiseks puuduvad vanusepiirangud, neid tehakse ka imikueas ja vajadusel korratakse umbes poole aasta pärast. Hiljem
tehakse nahateste tavaliselt mitte sagedamini kui ühe aasta möödumisel või siis kahtlusel, et on lisandunud uus allergia põhjustaja.
Nahatestidega kontrollitakse ka ülitundlikkuse kadumist. Nahatorketestid teeb vastava ettevalmistuse ja kogemusega medõde ja need tehakse tavaliselt käsivarre painutuspinnale. Enne nahatestide tegemist ei tohiks ühe nädala jooksul kasutada antihistamiinikume ega määrida käevarte sisepinnale hormoonkreemi, sest siis väheneb naha tundlikkus ja testid jäävad valenegatiivseks. Nahateste ei tehta allergiahaiguse ägenemisel, ulatusliku nahalööbe esinemisel testipiirkonnas, ägeda infektsioonhaiguse olemasolul, kroonilise haiguse dekompensatsiooni korral, rasedatele.

 

Üldine IgE ja IgE-antikehade sisaldus vereseerumis

Üld-immunoglobuliin E väärtuse variaabelsus on väga suur – nullist kuni mitme tuhandeni. Suured väärtused viitavad IgE-vahendatud allergiale, väga suured väärtused raskekujulisele allergiale, hüper-IgE sündroomile või parasiitide, näiteks solkmete olemasolule. Kui IgE väärtused on suured, siis on allergeenspetsiifiliste antikehade olemasolu tõenäosus tunduvalt suurem. Täiskasvanutel on IgE väärtuse korral alla 25 kU/l atoopia tõenäosus umbes 15%, IgE väärtuse korral üle 100 kU/l aga 75%.
Laborist antud vastus sisaldab alati informatsiooni ealiste normide kohta. Lastel vanusega normväärtused suurenevad, kuid jäävad enamasti
alla 30-40 kU.

Testitulemuste interpreteerimise juures arvestatakse mitmete asjaoludega.

  • Oluline on testi tulemusi hinnata koos anamneesi ja kliinilise leiuga!
  •  Kui nahatestidega on juba tehtud kindlaks sensibiliseerumine mõne allergeeni suhtes, ei ole IgE määramisel enam olulist tähtsust.
  • Kui üld-IgE väärtused on suured, siis on allergeenspetsiifiliste antikehade olemasolu tõenäosus tunduvalt suurem.
  • Kliiniliselt enam väljendunud allergia korral on üld-IgE väärtused sageli suuremad, kuid see ei tarvitse alati nii olla.
  • Seerumi üld-IgE sisaldus ei tarvitse korreleeruda allergeenspetsiifiliste IgE-antikehade sisaldusega ega haigussümptomite
    ägedusega.
  • Tavaliselt on IgE sisaldus suurim 4-8 nädalat pärast kontakti allergeeniga.
  • Spetsiifilisi IgE-antikehi esineb ka kliiniliselt väljendumata allergia ehk latentse sensibiliseerumise puhul.
  • Vähesed allergianähud või nende puudumine suure IgE väärtuse korral viitavad parasiitide invasioonile ja seega oleks vaja hinnata spetsiifiliste parasiitidevastaste IgE-antikehade olemasolu.

Allergeenspetsiifiliste IgE-antikehade sisalduse suurenemine vereseerumis või plasmas viitab sensibiliseerumisele nende allergeenide
suhtes. Kokkupuutel allergeenidega võivad IgE-antikehad tekkida kõigil, kliiniliselt väljendunud allergiaga isikutel on nende sisaldus suurem
(tavaliselt klassid 2–5).

 

Molekulaarne diagnostika

Molekulaarse diagnostika kasutuselevõtt on muutnud allergia põhjuse kindlakstegemise varasema ajaga võrreldes oluliselt täpsemaks ja seega parandanud allergiliste haiguste käsitlust. Allergeeni ekstraktide asemel kasutatakse puhastatud naturaalseid või tööstuslikult saadud
rekombinantseid allergeenseid molekule.

Molekulaarne diagnostika võimaldab hinnata süsteemse või lokaalse allergilise reaktsiooni tekke riski; teha kindlaks, kas patsiendil on
ülitundlikkus primaarse allergeenikomponendi suhtes või esineb ristreaktiivsus; abistab arsti patsiendi nõustamisel allergeenidest
hoidumise suhtes, et vältida põhjendamatuid dieedipiiranguid; võimaldab täpsemalt rakendada allergia immuunravi (AIR), sest aitab diagnoosida ülitundlikkust juhul, kui allergeeni ekstrakti suhtes on saadud nõrk või negatiivne tulemus.

Lahkunud on meie kallis dr Pia-Astrid Ott

Mälestame kauaaegset head kolleegi, suurepärast inimest, kes oli meile kõigile eeskujuks oma töökuse, korrektsuse, taibukuse ja sarmiga.
Lahkunud on meie kallis dr Pia-Astrid Ott.

 

 

Pia-Astrid Ott 07121926-15042018

7. dets. 1926 – 15. apr. 2018

 

Dr Ott töötas laboriarstina meie juures aastatel 1998-2014. Oleme väga tänulikud tehtud töö eest.

Dr Pia-Astrid Ott elab edasi meie mälestustes.

Järelehüüe

Pühapäeval, 15. aprillil lahkus meie seast hea kolleeg dr Pia-Astrid Ott, Elite erakliiniku laboriarst aastatel 1998-2014.

Pia-Astrid Ott sündis 7. detsembril 1926. aastal Tallinnas professionaalsete muusikute perekonda. 1945. aastal astus ta oma keskkooliaegse bioloogiaõpetaja mõjutusel Tartu Ülikooli arstiteaduskonda.

1950. aastal abiellus Pia-Astrid tudeng Paul Otiga, kellest sai metsandusteadlane. 1951. aastal lõpetas Pia-Astrid Ott Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1951–1992 töötas dr Ott Tartu naha- ja suguhaiguste dispanseris, olles 30 aastat ka labori juhataja.

1960ndatel alustas dr Ott süüfilise diagnostikaga. Ta hakkas tegelema ka harva ette tulevate uuringute tegemisega ehk kasutades ühe toonase patsiendi sõnu – “lasteta abielude proovidega” ehk spermauuringutega, millest sai juba hiljem dr Oti elutöö.

Pia-Astrid Ott on meditsiinikoolis olnud lektor ja praktikumide juhendaja.

Aastatel 1992-1998 töötas dr Pia-Astrid Ott Tartu Ülikooli naistekliinikus, tehes sperma mikroskoopilisi uuringuid. Ta ise iseloomustas seda aega nii: “Naistekliiniku uksest sisse astumine tähendas mulle astumist teisele planeedile. See oli uue elu algus.”
Naistearst Andrei Sõritsa juhendamisel alustati kunstliku viljastamisega, dr Pia Ott alustas IUIga ehk intrauteriinse inseminatsiooniga. Dr Ott alustas Eestis esimesena tööd spermadoonoritega. Dr Ott täiendas end 1993. aastal Giesseni Ülikoolis ja 1997. aastal Stockholmis Karolinska haiglas. Ta on öelnud, et Naistekliinikus ta tundis, et teda vajati ja hinnati.

Dr Ott kuulus töörühma, mille sihikindel tegevus viis 1995. aastal esimese katseklaasilapse sünnini Balti riikides ja tal oli oluline roll Balti riikide 1. spermapanga loomisel.

Alates 1998. aastast sai dr Otist Tähe erakliiniku ja Elite kliiniku laboriarst. Lastetute paaride abistajana tegutses ta 62 aastat.

Oma viimast töökohta Tartu Elite erahaiglat meenutas Pia-Astrid nii: “Kui olen jõudnud tööle kliiniku juurde, avan juugendstiilis sepistatud metall-jalgvärava, astun aeda ja värav minu selja taga langeb kinni iseloomuliku klõpsatusega. Ma olen jõudnud kohale. Ma ei tea, kui palju on mulle antud veel aega jääda selle värava klõpsatusest sissepoole. Kuid ma ei muretse. Võib ju ikkagi kokkuvõttes öelda, et mul on läinud hästi.”

Dr Pia-Astrid Otti mälestavad erakliinikute Elite ja Tähe töötajad. Me jääme alati mäletama Pia-Astrid Oti töötahet, korrektsust, täpsust, sarmi ja huumorimeelt. Sügavas leinas langetame pea lahkunud Pia-Astridi mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Dr Pia-Astrid Otti jäävad leinama meedikust tütar Kristi Ott ja hüdrobioloogiaprofessorist poeg Ingmar Ott, pojapojad ja kaks pojapojapoega.

Rutiinsel röntgenläbivaatusel avastati kopsu leiomüoomid

 

Tavaliselt emakas leiduvad müoomisõlmed võivad harvadel juhtudel levida ka teistesse organitesse, näiteks kopsudesse.

Antud haigusjuhus kirjeldas dr Deniss Sõritsa 44-aastast naispatsienti, kellel avastati rutiinsel röntgenläbivaatusel kopsu leiomüoomid. Eelnevalt olid patsiendi emakast opereeritud müoomisõlmed. Püüdsime leida võimalikke geneetilisi seoseid emaka ja kopsu leiomüoomide vahel ja leidsime kopsu leiomüoomides geenimutatsiooni (BMP8B geenis), mis puudus patsiendi veres ja opereeritud emaka müoomisõlmedes. Antud leid võib tulevikus olla oluline kopsu leiomüoomide diagnostikas.

 

Haigusjuhu kirjeldus on dr. Deniss Sõritsa poolt avaldatud ajakirjas BMC Medical Genetics:

Elite erakliinik pakub tööd ämmaemandale

2018 ämmaemanda töökuulutus

Elite erakliinik pakub al. 01.04.2018 tööd täiskohaga ämmaemand-vastuvõtuõele (asenduskoht lapsehoolduspuhkuse ajaks).

Eeldame:

  • läbitud ämmaemanda õppekava
  • varasem töökogemus ämmaemandana
  • eesti ja vene keele oskus
  • arvuti kasutamise oskus
  • väga hea suhtlemisoskus
  • positiivne ellusuhtumine

 

Tööaeg esmaspäevast reedeni vastavalt graafikule ajavahemikus 08.00-20.00 ja vajadusel valved sünnitusosakonnas.

Tööle asumise aeg 01.04.2018.

CV palgasooviga (bruto) palume saata aadressile kristina@elitekliinik.ee.

Kas viljatusravi ajal peab naine vähendama füüsilist aktiivsust

Viljatusraviarst Deniss Sõritsa uurimustöö annab vastuse küsimusele, kas viljatusravi ajal peab naine vähendama füüsilist aktiivsust.

Deniss Sõritsa ISGE konverentsil 2018 Märts

 

Elite erakliiniku naistearst Deniss Sõritsa uuris Tartu Ülikooli doktorantuuri raames viljatute naiste füüsilist aktiivsust.

 

Uuringus osales 107 reproduktiivses eas naist, kellele oli tehtud embrüo siirdamine. Eesmärgiks oli objektiivselt mõõta viljatute naiste füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal ja hinnata füüsilise aktiivsuse mõju rasestumisele. Patsiendid küsivad viljatusravi ajal sageli, kas nad peavad vähendama oma füüsilist aktiivsust. Füüsilist aktiivsust mõõdeti akseleromeetri ehk väikese vööl kantava seadeldise abil, mis registreerib kandja kõik liikumisintensiivsused kolmel korral – enne kunstlikku viljastamist, selle ajal ja kaks nädalat ka siis, kui naine rasestus.

 

Tulemused näitavad, et naised vähendavad oluliselt oma füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal ja füüsilisel aktiivsusel ei olnud seost rasestumisega. Samas oli näha, et füüsiliselt aktiivsematel naistel õnnestus munasarjade stimulatsiooni ajal saada rohkem munarakke (+2 tk) ja embrüoid (+1 tk) võrreldes nendega, kes vähendasid oma füüsilist aktiivsust.

 

Ainsana Eestist esines Firenzes toimuval 2018. aasta rahvusvahelisel günekoloogia- ja endokrinoloogiaalasel kongressil (ISGE 2018) ettekandega dr Deniss Sõritsa, käsitledes seal viljatusravi ja füüsilise aktiivsuse temaatikat.