Posts Tagged ‘munarakkude külmutamine’

Munarakkude külmutamine annab naistele uue võimaluse

Lugu ilmus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas “Tervist!” veebruar 2017 numbris rubriigis “Meil ja Mujal”.

Deniss Sõritsa Elite Kliinikus

Deniss Sõritsa, Elite kliiniku naistearst

Meedikutele ega teistelegi pole enam uudiseks, et sünnitajate vanus muudkui tõuseb. 2014. aastal oli naise keskmiseks vanuseks lapse sünni hetkel 29,6 eluaastat,
Euroopa Liidus on see number ootuspäraselt kõrgem ehk 30,4-30,9. On üldteada fakt, et naised lükkavad sünnitamist edasi nii Eestis kui ka mujal arenenud riikides. Põhjuseid on mitmeid, muutunud on elu ning muutunud on naiste soovid ja vajadused. Meditsiin aga püüab selle kõigega kaasas käia ja käibki.

Kuigi sünnitusiga tõuseb, tahame sellegipoolest saada terveid lapsi. Teadus on jõudnud nii kaugele, et võimaldab nüüd säilitada noored ja terved munarakud, et hiljem need sulatada ja kasutada. Ka Eestis ja lausa meie kodulinnas Tartus pakutakse nüüd munarakkude külmutamise võimalust – esimesed naised on juba jätnud oma munarakud munarakupanka hoiule. Külmutatud munarakkudest on sündinud Eestis ka esimesed lapsed.

Hea uudisena saab välja tuua, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naabruses tegutsev viljatusravile spetsialiseerunud Elite erakliinik on jõudnud tulemusteni, kus ligi 90% sulatatud munarakkudest jäävad ka ellu. Veel mõned aastad tagasi ei olnud elulemuse protsent sugugi nii kõrge.

 

Munarakkude külmutamine aitab onkoloogilisi haigeid

Munarakkude külmutamine on kasulik naistele, kes soovivad oma viljakust tulevikuks säilitada. Näiteks naistele, kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama. Teatavasti viljakus väheneb vanusega, seega munarakkude külmutamine varases viljakas eas annab parima võimaluse tulevikus lapsi saada. Erinevalt munasarjadest ja munarakkudest emakas ei vanane ning on võimeline rasedust hästi kandma ka vanuses 40-50 aastat. Külmutatud munarakkude kvaliteet ei vähene aja jooksul. Ja sulatamisel jääb lausa 90% munarakkudest ellu.

Munarakkude külmutamist vajavad ka naised, kellel on diagnoositud vähk. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada oma munarakke enne operatsiooni, kemoteraapiat või kiiritust. Enamik nendest protseduuridest hävitavad munarakud või põhjustavad viljatust. On ka juhtumeid, kus leidub elujõulisi munarakke peale ravi. Viljakuse säilitamise võimalused sõltuvad vanusest, vähiliigist ja raviplaanist.

Külmutamist võivad vajada ka naised, kes on oma usu tõttu või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüode säilitamise vastu.

Külmutamist võiksid vajada need naised, kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi. Mõned varajase menopausi vormid kanduvad geneetiliselt edasi. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada munarakke enne, kui need on otsakorral.

 

Munarakku on keerulisem külmutada kui seemnerakku

Erinevalt spermast ja embrüodest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks pärast munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima. Munarakkude külmutamiseks on kaks võimalust: aeglase külmutamise meetod või kiirkülmutamise protsess (vitriftseerimine).

Enne külmutamist peab naine saama hormoonravi

Patsient peab läbima samasuguse hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Ainus erinevus on see, et munarakkude võtmise järgselt munarakud külmutatakse teatud perioodiks enne, kui need sulatatakse, viljastatakse ja siirdatakse embrüodena emakasse.

Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat ja on kooskõlas IVF-i esialgsete protsessidega: 2-4 nädalat peab patsient tegema hormoonsüste ja võtma rasestumisvastaseid tablette, et ajutiselt lülitada välja keha loomulikud hormoonid, 10-14 päeva peab tegema hormoonsüste, et stimuleerida munasarju ja et küpseks mitmeid munarakke.

Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel. Seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejärel munarakud külmutatakse koheselt.

Kui patsient on valmis rasestuma (näiteks mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse seemnerakud, et munarakud viljastada, ning siirdatakse embrüodena emakasse.

 

Külmutatud munarakke võib säilitada nii kaua, kui naine soovib

On teaduslikult tõestatud, et pikaajaline külmutatud munarakkude säilitamine ei vähenda nende kvaliteeti. Eesti seaduse järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud. Rasestumise tõenäosus sõltub naise vanusest munarakkude külmutamise hetkel ehk mida varem, seda parem. Rasestumise tõenäosus ei sõltu sellest, mis vanuses naine soovib neid külmutatud munarakke kasutada.

Maailmas on sündinud juba üle 10000 lapse külmutatud munarakkudest

Külmutatud munarakkudest sündinud lastel pole tavapärasemast rohkem sünnidefekte

Maailmas on üle 10 000 lapse sündinud külmutatud munarakkudest. Suurim avaldatud uuring, mis käsitleb külmutatud munarakkudest sündinud 900 last, ei näidanud sünnidefektide taseme tõusu võrreldes üldise rahvastikuga. Uuring ei näidanud ka kromosoomdefektide taseme tõusu külmutatud ja värsketest munarakkudest saadud embrüode vahel.

2014. aasta uuring näitas, et rasedusega seotud komplikatsioonid ei ole suurenenud seoses munarakkude külmutamisega. Ülemaailmselt on külmutatud embrüodest sündinud üle 300 000 lapse ilma, et oleks näha tõusu sünnidefektide tasemes.

Vaatamata sellele läheb veel mitu aastat, et jälgida ja veenduda, et lastel, kes on sündinud külmutatud munarakkudest, ei ole kõrgem sünnidefektide määr kui nendel, kes on eostatud muude vahenditega.

 

Eestis sündisid esimesed lapsed tänu külmutatud munarakkude tehnoloogiale

Esimesed külmutatud munarakkudest sündinud lapsed Eestis

Tartus tegutseva Elite erakliiniku juhi naistearst Andrei Sõritsa sõnul sünnitas tema patsient kaksikud, kasutades selleks külmutatud munarakke. Tegemist on esimese sellise juhtumiga Eestis, Lätis on esimesed lapsed külmutatud munarakkudest juba sündinud. Leedus on usulistel põhjustel kunstlik viljastamine keelatud.

 

Laste ema on 44-aastane naine, kel varasemalt ei õnnestunud lapsi saada, kuna tema munasarjad ei produtseerinud munarakke. Ainus võimalus emaks saada oli kasutades munarakudoonori rakke. Keisrilõike teel sündisid perre tüdruk ja poiss.

 

Varasemalt on Eestis ja ka Elite erakliinikus kasutatud kunstlikuks viljastamiseks nii värskeid kui ka külmutatud embrüoid. Embrüo on spermatosoidiga viljastatud munarakk, millest areneb välja loode. Munarakke on Eestis edukalt külmutatud viimased paar aastat, nüüd saab rõõmustada ka esimeste viljade ehk sündinud laste üle.

 

Erinevalt spermast ja embrüodest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks peale munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima.

 

Munarakkude külmutamist võiksid kaaluda naised:

  • kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama õpingute, karjääri või muudel isiklikel eesmärkidel
  • kellel on diagnoositud vähk
  • kes on oma usu tõttu ja/või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüode säilitamise vastu
  • kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi.

 

Patsient peab läbima samasuguse hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul – selleks, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat. Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel, seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejärel munarakud külmutatakse. Kui patsient on valmis rasestuma (see võib olla mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, munarakud viljastatakse nendesse spermatosoidide süstimise teel ja siirdatakse embrüodena emakasse.

 

Eesti seaduse järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud. Külmutatud munarakkude kvaliteet ei vähene ajaga.

 

Statistiliselt on sünnitanud lapse 65% naistest, kes on kasutanud oma külmutatud munarakke.

 

Viljatusravile spetsialiseerunud naistearst Andrei Sõritsa on ka tuntud kui Baltimaade esimese nn katseklaasilapse isa. Ta tegeleb viljatusraviga aastast 1993. Käesoleva aasta detsembris täitub tema loodud ja juhitaval Elite erakliinikul 15. tegutsemisaasta. Selle aja jooksul on aidatud tuhandeid Eesti ja ka naaberriikide peresid. 2015. aasta oli Elite kliiniku viljatusravi patsientide jaoks samuti edukas – raseduste protsent oli enneolematult kõrge (48,4%). Eesti keskmine oli 2013. aastal 25,1% ja 2014. aastal 23,8%. Mullu sündis Eestis 25 IVF last enam kui 2014. aastal, moodustades kõigist elussündidest 2,7%, mis on võrdväärne 2014. aasta näitajaga.

Külmas munarakk lubab sünnitada hiljem

Lugu ilmus lehe “Tartu Postimees” Uudiste rubriigis 09.11.2015 – autor Aime Jõgi aime.jõgi@postimees.ee, pildid Kristjan Teedema.

 Munarakkude külmutamine Elite kliinikus

Naistearst kutsub naisi oma viljakuse vastu rohkem huvi ilmutama

Mõni aeg tagasi helistas kliinikusse 35-aastane naine, kes uuris, kas ta saaks oma munarakke külmutada.

Tal ei olnud esialgu plaanis rasestuda, sest kindel partner puudus.

Patsient kutsuti vastuvõtule, aga ultraheli näitas, et ta mõlemad munasarjad sisaldavad moodustisi, ning ta vajas tõsist ravi.

Arst ütles, et alles pärast operatsiooni saab hinnata munasarjade reservi ning kaaluda võimalust munarakke külmutada.

Teine lugu

32-aastane naine, kahe terve lapse ema, oli nõus annetama munarakke oma lastetusprobleemiga maadlevale õele.

Õe enda munarakud olid kehva kvaliteediga ja rasedust ei tekkinud.

Uuringud aga näitasid, et vaatamata sellele, et oma õde aidata soovival naisel on kaks tervet last ning günekoloogilised haigused puuduvad, ei ole ta munasarjade reserv suur. Kliiniku spetsialistid proovisid talt munarakke saada, kuid need ei kasvanud plaanikohaselt ning nende kvaliteet polnud hea. Nii tuligi naise õel kasutada anonüümset munarakudoonorit.

Naistearst Andrei Sõritsa ütleb, et väga sageli ei ole naised teadlikud sellest, et nende munarakud on kehva kvaliteediga või et neid on vähe. Tema sõnum on, et iga naine peaks laskma end kontrollida ning siis otsustama, kuidas oma elu plaanida.Kui esialgu rasestuda pole kavas, võiks kaaluda munarakkude külmutamist.

Sõritsa selgitab, et see on sama, mis talve saabumine ja libeduseks ettevalmistumine. Kui inimesed täpselt teaksid, millal algab talv, siis vahetaksid nad auto rehvid õigel ajal ning võimalus avariisse sattuda või teelt välja libiseda jääb väikeseks.

Mis naise viljakust puudutab, siis tänapäeval on arstidel tänu hormonaalsetele ja ultraheliuuringutele võimalik öelda küll, kui suur on ühe või teise patsiendi munasarjade reserv, ehk millal saabub talv.

«Kahjuks võib mõne naise puhul selguda, et talv on juba käes või et see on saabunud kolm aastat tagasi,» laiutab Sõritsa käsi.

Ta toob näite oma 32-aastase poja sõprade kohta, kes kõik on edukad, haritud ja ilusad inimesed, kuid kellest paljudel veel lapsi ei ole.

“Selles põlvkonnas on palju neid, kes lükkavad laste saamist edasi,” kirjeldab ta ning nõustub, et tänapäeval ongi elu teine kui 50 aastat tagasi.

“Nüüd on õppimise, reisimise ja karjääri tegemise võimalused teised,” räägib ta. “Disproportsioon asub aga mujal – naiste perspektiiv järglasi saada on paraku palju lühem kui meestel. Mehed võivad lapsi saada ka vanemas eas, ja isegi siis, kui nende spermatosoidid on juba väsinud ja väheliikuvad, saab neid aidata.”

Loodus on paraku seadnud aga nii, et naiste viljakus hakkab pärast 35. eluaastat langema ning näiteks 45-aastaste naiste munarakkudest on väga suur protsent vigased.

Samas inimeste tervelt elatud aastate arv ja eluiga aina kasvavad. 45-aastane naine ei pea olema juba vanaema või veetma aega kodus televiisori ees koos kassiga.

45–50-aastased naised näevad head välja, on aktiivsed ja positsioonikad ning kui neil pole laste jaoks seni aega tekkinud, siis tegelikult jõuaksid nad ka siis veel oma järeltulijad üles kasvatada, räägib Sõritsa.

Munarakkude külmutamise võimalust pakuvad Eestis mitmed kliinikud, Tartus Elite ja Tartu ülikooli kliinikumi naistekliinik.

Munarakud ekraanipildil Elite kliinikus

Elite kliiniku laboratooriumi vedela lämmastiku konteinerites on hoiul umbes poolesaja patsiendi külmutatud munarakud. Esialgu on see seniste munarakudoonorprogrammide ülejääk, sest terveid, kuni 33-aastasi naisi, kes on sünnitanud terve lapse, on kutsutud munarakudoonoriks juba tükk aega.

Andrei Sõritsa märgib, et tegelikult on ka esimene rasedus ühe doonori külmutatud munaraku kasutamisega Elites saavutatud, last aga ette näidata veel ei ole.

Munarakkude külmutamine on üks võimalus ka näiteks vähidiagnoosi saanud naistele, kes saaksid vähiravi kahjulikust mõjust sel teel oma munarakke tulevikuks säästa.

 

Labori saladused

Elite kliiniku peaembrüoloogil Maarja Kõivul on ühes toas inkubaator, kus kasvavad embrüod, ning töölauad keeruliste mikroskoopidega. Teises toas kolm vedela lämmastiku konteinerit, külmkapp mitmesuguste lahustega ning laud, kus käepärast imepeened tööriistad, millega rakke kinni hoida, neid tõsta ja liigutada.

Munarakk sisaldab väga palju vett ning külmutamisel kisuksid jääkristallid selle lõhki. Enne külmutamist tuleb vesi temast kuidagi kätte saada.

Maarja Kõiv räägib, et selleks kõigeks tuleb rakke täpse protokolli järgi lahusest lahusesse tõsta, lugedes sekundeid.

Üks lahus imeb vee välja – läbi mikroskoobi on siis näha, kuidas munarakud tõmbuvad krimpsu nagu rosinad. Kui need panna teise lahusesse, võtavad nad oma esialgse kuju tagasi. Lahuseid on kokku neli.

Lõpuks tuleb tõsta munarakud imepeene pipetiga ühe plaadikese peale ja sukeldada see plaat vedelasse lämmastikku. Külmutamine on kiire – kolm sekundit.

Munarakkude külmutamise hind Elite kliinikus

Alles siis saab panna munarakud suurde hoiunõusse ootama päeva, mil neid on vaja üles sulatada, ja see käib samamoodi lahuseid vahetades ja sekundeid lugedes. Ülessulatatud munarakku viljastatakse, süstides sellesse nõelaga spermat. Areneb embrüo, mis siiratakse emakasse.

Sõritsa räägib, et munaraku külmutamisega on maailmas tegeldud juba kümmekond aastat ning külmutatud munarakkudest on sündinud üle kümne tuhande lapse. “Inimkonnale on seda väga vaja, sest see annab lisavõimaluse säilitada reproduktsiooni,” lausub Andrei Sõritsa.

 

See on alles algus

Kliinikumi viljatusravi arst Aivar Ehrenberg ütleb, et naistekliinik on samamoodi valmis munarakke külmutama ning külmutamise ajend on vältida eesseisva vähiravi hävitavat mõju.

Ka märkis ta, et külmutatud munarakku kasutades raseduseni jõuda ei ole lihtne. Vaja läheb mitmeid munarakke, sest miski ei taga, et kõik rakud on pärast külmutamist elujõulised. Munarakke võib ühe protseduuriga ühelt naiselt saada kõigest paar, mõnelt teiselt 25–30.

Aga ka viljakal naisel võivad mõned rakud olla kõlbmatud.

Kui munarakke seemnerakkudega võrrelda, siis seemnerakkude külmutamise kogemus on Ehrenbergi sõnul maailmas aastakümnetepikkune ning loomulikult esineb ka selles protsessis kadusid, kuid terve mehe puhul saab rääkida kümnetest miljonitest rakkudest – on, mida kaotada. Ka ei kahjusta vananemine mehe viljakust kaugeltki nii drastiliselt kui naise viljakust.

“Jah, meil on munarakkude külmutamise oskused olemas ning me võime teha kõike väga õigesti, aga millal see meil  kindla tõenäosusega käppa saab, on raske öelda,” tõdeb ta. “See kõik on algus.”

Viljakuse säilitamiseks on võimalik munarakke külmutada

Munarakkude külmutamise artikkel avaldatud 24. september 2015 13:27 naine24.postimees.ee veebilehel, toimetaja Linda Pärn

Kristina Sõritsa Elite kliinikust selgitab, kes võivad vajada munarakkude külmutamist ja kuidas see protseduur toimub.

 

Juba ammu ei ole enam uudiseks, et naised lükkavad sünnitamist edasi. Seda nii Eestis kui ka mujal arenenud riikides. Põhjuseid on mitmeid, muutunud on elu ja muutunud on naiste soovid ja vajadused. Enne lapsi on vaja õppida, leida see õige ja teha tööd. Nimekirja on viimasel viisaastakul lisandunud ka soov rännata ja maailma avastada. Pole enam haruldus, kui noor läheb pärast keskkooli või ülikooli aastaks Austraaliasse ja jääb sinna seiklema ja töötama lausa mitmeks aastaks.

Sünnitusiga aina tõuseb. Terveid lapsi tahaks saada aga sellest kõigest hoolimata ju ikkagi. Teadus on jõudnud nii kaugele, et võimaldab nüüd säilitada noored ja terved munarakud, et hiljem need sulatada ja kasutada. Mõned maailma suurfirmad on lausa teatanud, et katavad oma töötajate munarakkude külmutamise kulud. Eestis pakub munarakkude külmutamise teenust näiteks Tartus tegutsev Elite erakliinik.

 

Munarakkude külmutamist vajavad ka vähidiagnoosi saanud naised

Munarakkude külmutamine võib olla mitmel erineval põhjusel kasulik naistele, kes soovivad oma viljakust tulevikuks säilitada. Näiteks naistele, kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama õpingute, karjääri või muude isiklike eesmärkide tõttu.

On üldteada fakt, et viljakus väheneb vanusega, seega munarakkude külmutamine varases viljakas eas annab parima võimaluse tulevikus lapsi saada.

Erinevalt munasarjadest ja munarakkudest emakas ei vanane ning on võimeline rasedust hästi kandma ka vanuses 40-50 a. Külmutatud munarakkude kvaliteet ei vähene aja jooksul. Munarakkude külmutamist vajavad ka naised, kellel on diagnoositud vähk.

Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada oma munarakke enne operatsiooni, kemoteraapiat või kiiritust. Enamik nendest protseduuridest hävitavad munarakud või põhjustavad viljatust. On ka juhtumeid, kus leidub elujõulisi munarakke ka peale ravi, viljakuse säilitamise võimalused sõltuvad vanusest, vähiliigist ja raviplaanist.

Külmutamist võivad vajada ka naised, kes on oma usu tõttu ja/või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüode säilitamise vastu. Peale standardset IVF protseduuri jääb paljudel naistel/paaridel üle lisaembrüosid. Nende kasutamata jäänud embrüode külmutamine ja säilitamine võib mõnel juhul olla eetiliselt ja religioosselt keeruline otsus – kuidas, kas ja millal neid embrüosid kunagi kasutatakse. Otsus viljastada vaid nii palju munarakke, kui IVF protseduuril kasutatakse, ning ülejäänud viljastamata munarakud külmutada, võib sellisel juhul olla vastuvõetav ja positiivne lahendus.

Külmutamist võiksid vajada ka naised, kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi. Mõned varajase menopausi vormid kanduvad geneetiliselt edasi. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada munarakke enne, kui need on otsakorral.

 

Kuidas munarakke külmutatakse?

Erinevalt spermast ja embrüodest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks peale munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima (standardne ICSI protseduur).

Munarakkude külmutamiseks on 2 võimalust – aeglase külmutamise meetod või kiirkülmutamise protsess (vitrifitseerimine).

 

Enne külmutamist peab naine saama hormoonravi

Patsient peab läbima samasugune hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Ainus erinevus on see, et munarakkude võtmise järgselt munarakud külmutatakse teatud perioodiks enne, kui need sulatatakse, viljastatakse ja siirdatakse embrüodena emakasse.

Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat ja on kooskõlas IVF-i esialgsete protsessidega: 2-4 nädalat peab patsient tegema hormoonsüste ja võtma rasestumisvastaseid tablette, et ajutiselt lülitada välja keha loomulikud hormoonid, 10-14 päeva peab tegema hormoonsüste, et stimuleerida munasarju ja et küpseks mitmeid munarakke.

Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel, seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejärel munarakud külmutatakse koheselt.

Kui patsient on valmis rasestuma (see võib olla mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse sperma, et munarakud viljastada ning siirdatakse embrüodena emakasse.

 

Külmutatud munarakke võib säilitada nii kaua, kui naine soovib

On teaduslikult tõestatud, et pikaajaline külmutatud munarakkude säilitamine ei vähenda nende kvaliteeti. Eesti seaduse järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud.

 

Raseduse saavutamiseks peaks külmutama 10 munarakku

Uuringud näitavad, et kuni 38-aastastel naistel on oodatavad tulemused järgmised: munarakkude sulatamise tõenäosus 75 protsenti ja viljastumise tõenäosus 75 protsenti.

See tähendab, kui külmutatakse 10 munarakku, siis eeldatavalt jääb peale sulatamist ellu 7 munarakku, millest eeldatavalt 5-6 viljastuvad ja kasvavad embrüodeks. Tavaliselt siirdatakse 1-2 embrüot. Seetõttu on soovituslik külmutada ja säilitada 10 munarakku igaks rasestumise katseks. Enamikel alla 38-aastastel naistel on eeldatavalt võimalik ühe tsükli jooksul võtta 10-15 munarakku.

Statistiliselt on sünnitanud lapse 65 protsenti naistest, kes on kasutanud oma külmutatud munarakke.

Rasestumise tõenäosus sõltub naise vanusest munarakkude külmutamise hetkel ehk mida varem, seda parem.

Rasestumise tõenäosus ei sõltu sellest, mis vanuses naine soovib neid külmutatud munarakke kasutada. Kui naine oli munarakkude külmutamise hetkel vanem kui 38 a, siis on tema rasestumise tõenäosus madalam kui noorematel naistel. Ei ole teada, kas üle 40-aastaste naiste munarakud reageerivad külmutamisele samamoodi kui 40-aastaste või nooremate naiste munarakud.

 

Külmutatud munarakkudest ei ole sündinud haigemad lapsed kui muidu

Maailmas üle 10 000 lapse on sündinud külmutatud munarakkudest. Suurim avaldatud uuring, mis käsitleb külmutatud munarakkudest sündinud 900 last, ei näidanud sünnidefektide taseme tõusu võrreldes üldise rahvastikuga. Lisaks ei näidanud uuring ka kromosoomdefektide taseme tõusu külmutatud ja värsketest munarakkudest saadud embrüode vahel.

2014. aasta uus uuring näitas, et rasedusega seotud komplikatsioonid ei ole suurenenud seoses munarakkude külmutamisega. Ülemaailmselt on külmutatud embrüodest (kasutades põhiliselt aeglase külmutamise tehnikat) sündinud üle 300 000 lapse ilma, et oleks näha tõusu sünnidefektide tasemes.

Vaatamata sellele läheb veel mitu aastat, et jälgida ja veenduda, et lastel, kes on sündinud külmutatud munarakkudest, ei ole kõrgem sünnidefektide määr kui nendel, kes on eostatud muude vahenditega.