Raseduse kirurgiline katkestamine

Enne raseduse katkestamist

Esimesel visiidil tuvastab arst raseduse ja selle kestuse, määrab vajalikud analüüsid ja vajadusel ravi ning nõustab rasedust katkestada soovivat isikut.

Raseduse katkestamisega seotud tüsistuste vältimiseks soovitame patsiendil nõustuda määratud analüüside, uuringute ja raviga.

Raseduse tuvastanud arsti on vajalik informeerida:

• oma tervislikust seisundist;
• kõigist põetud ja käesolevatest haigustest;
• tarvitatavatest ravimitest;
• ülitundlikkusest ravimite suhtes.

Raseduse kirurgiline katkestamine

Kirurgiline abort on raseduse katkestamine kirurgilisel meetodil.

Raseduse katkestamise protseduurile eelneb günekoloogiline läbivaatus. Seejärel laiendatakse lühiajalise narkoosi all emakakael ning rasedus katkestatakse vaakumaspiratsiooni teel. Enne kirurgilist aborti on mõnikord vajalik emakakaela ettevalmistus – ravimeid manustatakse kas tupe kaudu või keele alla.

Protseduuri teostamise hommikul:

• ärge sööge ega jooge;
• ärge närige närimiskummi ega suitsetage;
• kui põete kroonilist haigust (nt arteriaalne hüpertensioon, astma jms) ja teile on määratud ravi, siis peate oma igapäevased ravimid võtma ka operatsioonipäeva hommikul. Paar lonksu vett tablettide alla neelamiseks on lubatud ja ohutu. Erandiks võivad olla mõned diabeediravimid, mida söömata olles ei manustata;
• enne protseduuri tühjendage põis.

Pärast protseduuri

Pärast protseduuri viibib patsient paari tunni jooksul teisel korrusel olevas operatsiooniosakonnas, et mööduks esmane narkoosi mõju ja oleks tagatud valu kontroll. Enne lahkumist eemaldab õde veenikanüüli. Vajadusel on selleks päevaks õigus saada töövõimetusleht.

Raseduse kirurgilise katkestamise võimalikud tüsistused ja erakorralise pöördumise näidustused

Raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur. Arvestada tuleb järgmiste võimalike tüsistustega:

• raseduse jätkumine (esinemissagedus <1:100) ‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
• mittetäielik abort (2:100)‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
• verejooks >500 ml (vereülekannet nõudva verejooksu risk on <1:1000);
• emaka mulgustamine (perforatsioon) abordi käigus (1‒4:1000);
• emakakaela vigastus (< 0,2:100);
• vaagnaorganite põletik pärast aborti on enamasti põhjustatud eelnevast seksuaalsel teel levivast nakkusest, mis võib suurendada riski hilisemaks munajuha viljatuseks ja emakaväliseks raseduseks. Selleks, et vähendada põletikuriski, tehakse enne aborti testid seksuaalsel teel levivatele nakkustele, määratakse vajadusel ravi või soovitatakse antibakteriaalset profülaktikat;
• narkoosiga seotud tüsistused, mis on seotud eeskätt ülitundlikkusega ravimitele (0,5:10 000).

Mõne tüsistuse korral (emakakaela vigastus, emaka mulgustamine, verejooks) võib olla vajalik operatiivne ravi (laparoskoopiline või avatud kirurgia).

Näidustused pärast aborti erakorraliseks pöördumiseks naistearsti juurde või ööpäevaringseltkõrgema etapi haigla erakorralise vastuvõtu osakonda:

• tugev valu või valu intensiivsuse suurenemine;
• verejooks, mis on suurem kui tavapärase menstruatsiooni ajal või kestab kauem kui kaks nädalat;
• minestamine;
• oksendamine;
• kõrge palavik üle 24 tunni, külmavärinad;
• ebameeldiva lõhnaga või mädane eritis tupest.

Raseduse jätkumise kahtlusel (rindade hellus ja suurenemine, iiveldus/oksendamine, väsimus, muutunud isu, sagenenud urineerimine jm)tuleks pöörduda erakorraliselt naistearsti juurde.

Pärast kirurgilist aborti

Abordijärgse visiidi vajalikkuse otsustab ja lepib kokku arst, arvestades ka patsiendi soove.

Tüsistusteta kulgenud kirurgilise abordi korral pole järelkontroll alati vajalik.

Kahe nädala vältel pärast aborti ei ole soovitatav seksuaalelu ilma kondoomita, tupetampoonide kasutamine, vannis käimine ja ujumine.

Järgmine menstruatsioon peaks algama 4−6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, pöörduge naistearsti poole.

Soovimatust rasedusest hoidumine

Pärast raseduse katkestamist taastub rasestumisvõime kohe, mistõttu tuleb uue raseduse vältimiseks alustada efektiivse rasestumisvastase meetodi kasutamist juba enne või kohe pärast aborti. Hormonaalse rasestumisvastase meetodiga (pillid, plaaster, tuperõngas, minipillid, implantaat, süstitavad progestageenid) alustatakse enamasti abordiga samal päeval. Abordi ajal võib arst paigaldada emakasisese rasestumisvastase vahendi. Sobivate rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas on võimalik pidada nõu arstiga enne aborti.