Lastetutel enneaegse munasarjapuudulikkusega patsientidel esineb menopausi juba vanuses enne 40 eluaastat ja rasestumine on võimalik ainult doonori munarakke kasutades.

Munasarjade aktivatsioon – metoodika, mille käigus munasarjareservi puudulikkusega naistel stimuleeritakse “passiivsete” või “magavate” (primaarsete ja sekundaarsete) folliikulite kasvu ja tänu sellele on nendel naistel võimalik saada IVF-ga (kehavälise viljastamise puhul) küpsed munarakud ja peale nende viljastamist rasestuda ning saada laps.
Teised teated:
Vajame munarakudoonoreid ->>
Vajame spermadoonoreid ->>

 

Uuringud on näidanud, et kui kirurgiliselt eemaldatud munasarja kude tükeldada, siis munasarjas aktiveeruvad kasvuteed (Hippo signaalirada) ja tänu sellele toimub “magavate” munarakkude kasv. Munasarjade aktivatsiooni kirurgilist meetodit esitles esimest korda Jaapani uurija Kazuhiro Kawamura 2010 aastal.

Selle meetodi kasutamise järgselt sündis maailmas esimene laps 2013 aastal. Sellest ajast alates on mitmes riigis  võetud käesolev meetod kasutusele (Jaapan, Hiina, Hispaania, Poola, Mehhiko, Venemaa, India). Tänaseks päevaks on juba mitu last sel viisil sündinud ja on kasutusel mitmeid erinevad selle metoodika variatsioone.

Ajakiri TIME (USA) on nimetanud seda meetodit üheks kümnest parimaks meditsiiniliseks saavutuseks maailmas.

 

Loe täpsemalt näidustuste, protseduuri, efektiivsuse, riskide ja vajaminevate analüüside kohta munarakkude aktivatsiooni (IVA) lehel ->>