- Epiduraalanalgeesia eesmärk
- Kuidas teostatakse epiduraalanalgeesiat
- Millal teostatakse epiduraalanalgeesiat
- Epiduraalanalgeesia eelised
- Epiduraalanalgeesia võimalikud kõrvalmõjud
Epiduraalanalgeesia eesmärk on vaigistada sünnitusvalusid
Tänapaeval on epiduraalanalgeesia kõige efektiivsem sünnituse valutustamise võimalus. Sünnitusvalu vaigistamisega muutub sünnitus turvaliseks ning meeldivaks nii emale kui lapsele.
Kuidas epiduraalanalgeesiat teostatakse
Epiduraalanalgeesia puhul manustatakse valuvaigistavaid ravimeid peenikese plastmass-sondi kaudu epiduraalruumi (epiduraalruum -selgroolülide sees paiknev ruum; analgeesia -valutustamine). Seeläbi pidurduvad emakast ja sünnitusteedest tulevad valuärritused.
Epiduraalsondi paigaldab ja analgeesia teostamist juhendab anestesioloog (narkoosiarst).
Millal epiduraalanalgeesiat teostatakse?
Üldjuhul alustatakse sünnituse valutustamist peale regulaarse sünnitegevuse väljakujunemist.
Esmalt paigaldatakse sünnitaja veresoonde tilguti, mille kaudu on vajadusel võimalik manustada vedelikke ja ravimeid.
Seejärel paigaldatakse epiduraalsond, mille jaoks tuleb sünnitajal lamada külili, painutada põlved vastu kõhtu ja pea rinnale nii, et selg oleks maksimaalselt küürus(võimalik on kasutada ka istuvat asendit). Nahk nimmepiirkonnas puhastatakse desinfitseeriva lahusega ja kaetakse steriilse linaga.
Tuimesti süstitakse punktsioonikohta, tavaliselt III-IV nimmelüli ogajätke vahele. Tuimestatud kohast punkteeritakse epiduraalruum spetsiaalse nõelaga, mille kaudu viiakse epiduraalruumi plastmass-sond ning nõel eemaldatakse.
Kuna sond kleebitakse nahale plaastriga, võib sünnitaja end vabalt liigutada, kartmata sondi väljanihkumist.
Kogu protseduur kestab umbes 30 minutit ning ei ole valus (võib kaasneda surve- või külmatunne seljas). Ravimi toime saabub umbes 20 minuti jooksul ja kestab 2-3 tundi, valu korral on võimalik manustada täiendav kogus. Seejärel võib sünnitaja küll endiselt tunda emaka kokkutõmbeid, kuid need ei ole enam valulikud. Samas püsib sünnitaja täiesti ärkvel ja saab sünnituses aktiivselt osaleda, näiteks väljutusperioodis vastavalt ämmaemanda juhendamisele aktiivselt pressida. Kui ei esine jalgade nõrkust ega pearinglust, võib tugiisiku juuresolekul ka kõndida. Vältida tuleks selili lamamist.
Epiduraalanalgeesia eelised:
- Epiduraalanalgeesia on efektiivseim ja samas ka üks ohutumaid sünnitusvalu vaigistamise meetodeid.
- Epiduraalanalgeesiat võib kasutada enamiku sünnitajate puhul (vaid teatud haigusseisundite või ravimite tarvitamise korral on soovitav eelistada mõnda teist sünnitusvalu vaigistamise meetodit).
- Epiduraalanalgeesiaks kasutatavad ravimid ei oma kahjulikku toimet sündivale lapsele.
- Keisrilõike, tang- või vaakumsünnituse korral on võimalik epiduraalsondi manustada suuremaid ravimikoguseid ,seetõttu langeb ära narkoosi vajadus.
- Epiduraalanalgeesiat on võimalik kasutada ka raskete sünnituste (mitmikud, tuharseis, enneaegsus, rasedustoksikoos vms.) korral, samuti valu vaigistamiseks sünnitusjärgsete rebendite õmblemisel või platsenta eemaldamisel.
- Epiduraalanalgeesia võimaldab sünnitajal püsida sünnituse vältel värskena, osaleda aktiivselt sünnituses ning nautida sünnitust meeldiva kogemusena.
Epiduraalanalgeesia võimalikud kõrvalmõjud :
- Võib esineda värisemist või kehatemperatuuri tõusu.
- Võib esineda jalgade nõrkust või urineerimishäireid. Sellisel juhul on soovitav lamada, vajadusel võib panna kusepõide kateetri, ravimi toime möödudes jalgade liikuvus ja põiefunktsioon taastuvad täielikult.
- Võimalik on vererõhu langus, mistõttu sünnitaja vererõhku ja pulssi mõõdetakse pidevalt, vajadusel tilgutatakse veeni vedelikku.
- Epiduraalanalgeesia korral võib mõnevõrra pikeneda väljutusperiood, mõnel juhul võib olla vajalik sünnituse lõpetamine vaakumsünnituse või keisrilõike abil.
- Väga harvadel juhtudel võib pärast epiduraalsondi kasutamist esineda pea- või seljavalu. Kui valu on väga tugev või ei möödu paari päeva jooksul, tuleb sellest teatada oma arstile, kes oskab soovitada vajalikku ravi.
- Võimalike kõrvaltoimete ennetamiseks on oluline informeerida ämmaemandat ja anestesioloogi kõigist varem esinenud terviseprobleemidest.