Abi vajadus sünnitamisel

 

Valuvaigistid

 

Vahel ei kulge sünnitus plaanipäraselt

 

Sünnituse käiku sekkumine

 

Valu  leevendamine

Enamike naiste jaoks on sünnitus väga valus. Naiste valulävi ja tunnetuslävi on erinevad – seega kuuled mitmeid erinevaid kirjeldusi. Järgnevalt leiad ülevaate tähtsamatest valu leevendamise moodustest. Ka perekoolis või oma ämmaemandaga võid arutada erinevaid võimalusi. Üheks parimaks viisiks leevendamaks kokkutõmmetega kaasnevaid esimesi valusid on liikumine ja sobiva asendi valik. Kui sa seisad, liigud ja vahetad asendeid, annavad organismi enda poolt toodetud valuvaigistid (endorfiinid) maksimum tulemuse.

Psühholoogiliselt on esimeste kokkutõmmetega kergem toime tulla, kui sa nende vaheajal millegagi tegeled. Käi kodus ringi, kuula muusikat, mängi mõnda mängu, korrasta imiku asju, paki oma kotti, mine hoopis vanni või välja jalutama -võimalusi on mitmeid.

Tagasi sisukorda


Sünnituseelsed tunnid

Ettevalmistus sünnituseks (lk. 45) on perekooli tundide näolvalu leevendamise loomulikuks osaks. Mida rohkem sa tead, mis toimub su kehaga raseduse ja sünnituse ajal ning mida paremas vormis oled, seda paremad on suvõimalused aktiivselt mõlemas osaleda. Kui pole hirmu, on ka valu väiksem.

Tagasi sisukorda


Harjutused vees

Vees võimlemine on rasedate jaoks ideaalne, isegi kui nende kõhud on väga suured. Kaal muutub vees ja see võimaldab sul vabamalt liikuda ning samal ajal ei olesu jalad, vaagen ja selg koormatud. Vee surve treenib õrnalt ja ettevaatlikult kõiki su lihaseid ning su füüsiline vorm paraneb. Võid vees võimelda kogu rasedusaja jooksul, ka viimastel nädalatel ja päevadel enne sünnitust.

Tagasi sisukorda


Vees sünnitamine

Valu leevendamist sooja veega on kasutatud hea alternatiivina meditsiinilisele valu leevendamisele. Seetõttu pakuvad peaaegu kõik sünnituspalatid võimalust käia duši all või vannis. Vesi lõõgastab, lõdvestab ja toimib sünnituse kiirendajana. Basseinis või vannis olles on kergem liikuda ja mugavat asenditleida. Kuum veejuga dušist on ideaalne emaka kokkutõmmete ajal nimmepiirkonna masseerimiseks. Mõnedes haiglates saab ka vees sünnitada.

Tagasi sisukorda


Nimmepiirkonna  massaaž

Väga tihti võib nimmepiirkonna massaaž valu leevendada. Lapse isa või ämmaemand võivad sind masseerida.

Tagasi sisukorda


Valuvaigistid

Tavalised valuvaigistid nagu paratsetamool on tavaliselt liiga nõrgatoimelised, kuid neid võib kasutada, kui tunned selleks vajadust.

Petidiin

See on narkootiline aine – valuvaigisti, mida võib kasutada nii süstina (lihasesse) kui küünaldena (pärasoolde ). Valu ei kao küll täiesti, kuid pehmeneb ja aitab puhata, kui oled kurnatud ja suurtes piinades. Vahel kaasneb selle ravimiga peapööritus, unisus, uimasus, harva ka iiveldus või muidu halb enesetunne. Mõju kestab 2-3 tundi, kuid süsti ei tohi teha liiga hilja, sest ravim läbib platsenta ning võib pärssida lapse hingama hakkamist sündimisel.

Tagasi sisukorda


Seljatuimestus – epiduraalanalgeesia (epidural analgesia)

Anestesioloog (narkoosiarst) teeb tuimestuse, viies vajaliku ravimi seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateeter, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravimit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. Seda meetodit kasutatakse ka keisrilõike tegemisel. Sel juhul saad kohe näha last ja oled teadlik kõigest toimuvast. Seljatuimestusega lõikus on väiksema riskiga kui üldnarkoosiga. Pärast sellist tuimestust kuulud sa erijälgimisele, kuna protseduur võib mõjutada su vererõhku ja sünnitegevust. Väheneb ka kogu alakeha tundlikkus ning sõltuvalt olukorrast jääd kas päris pikali või siis liigud vaevalisemalt. Tihti on sellemeetodi puhul vaja kasutada sünnituse kunstlikku stimuleerimist, kuna ka sünnitegevusvõib nõrgeneda.*Viide >> pikemalt epiduraalanalgeesiakohta lugemiseks.

Tagasi sisukorda


Naerugaas koos hapnikuga

Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajalon tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võid tundakerget peapööritust, pisut kõrgendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. Paljudele naistele see kombinatsioon meeldib, kuigi hiljem sa võib-olla ei mäleta kõike toimunut. Ämmaemand juhendab sind naerugaasi hingamisel.

Tagasi sisukorda


Paratservikaalne  blokaad

Paratservikaalne blokaad tuimestab tupe ja lahkliha ning sellestvõib sünnituse väljutusperioodis vahel kasu olla. Seda süstitakse nagu kohalikku tuimestit, kuid pressimisvajaduse võimaliku kadumisetõttu võib ta sünnituse teist osa pikendada ning on tänapäeval harva kasutusel.

Tagasi sisukorda


Üldnarkoos

Üldnarkoosi, mille all sa oled teadvuseta ja kunstlikul hingamisel,kasutatakse keisrilõike korral. Eriti siis, kui on kiire ning seljatuimestuse tegemiseks ei jää aega.

Tagasi sisukorda


Akupunktuur ja tsooniteraapia

Need alternatiivsed valu vaigistamise moodused on saadaval vaid üksikutes kohtades, kuid nad on muutumas üha populaarsemaks.

Tagasi sisukorda


Steriilse vee  paapulid

See on meetod, mille käigus süstitakse väike kogus steriilsetvett naha ülemise kihi alla, enamasti nimmepiirkonda. Süst tekitab torkiva valu, mis kaob kuni 90 minutiga.

Tagasi sisukorda


Vahel ei kulge sünnitus plaanipäraselt

Vahel võib juhtuda ettearvamatusi, mille tulemusena ei kulge sünnitus nii, nagu sina seda sooviksid. Isa võib saabuda liiga hilja või tuleb appi võtta tehnilisi vahendeid.


Loote erinevad  asendid

Kõige tavalisem loote asend on eesmine teisend, kus laps sünnib kukal ees. Ometi võib juhtuda, et pea ei kummardu sünnituse alguses ettepoole. Üksikutel juhtudel võib pea olla tahapoole painutatud. Sel juhul sünnib lapsnii, et otsmik ja/või nägu tulevad esimesena. Umbes 3% beebidest sünnib tuharad või jalad ees. Seda kutsutakse “tuharseisuks”.

Kui loode asub tagurpidi veel 36.-37. rasedusnädalal, soovitatakse välist pööretloote ringikeeramiseks eesmisse teisendisse. Ka siis, kui see ei ole võimalik, võib sünnitus ikkagi normaalselt õnnestuda. Kui tekivad mingid normist kõrvalekalded, tehakse keisrilõige. Räägi sellest oma arsti või ämmaemandaga.

Tagasi sisukorda


Hapnikuvaegus sünnituse ajal

Kui loote süda lööb sünnituse ajal normaalselt, on lootega kõik korras. Kokkutõmmete ajal südamelöögid tavaliselt aeglustuvad – ka see on normaalne.

Kui loote südamelöögid on juba pikemat aega aeglased, on see märk loote verevarustuseja ühtlasi ka tema hapnikuga varustatuse puudulikkusest. Võib-olla on nabaväät kokku surutud. Platsenta vereringe võib olla ebapiisav sagedaste ja tugevate või pikkade emaka kokkutõmmete tõttu. Aga ka platsenta juba nõrgenenud funktsiooni tõttu, mille tulemusena ei tule platsenta kokkutõmmetega kaasneva lisapingega toime. Kui loode on sünnituse ajal hapnikuvaeguses olnud, võib ta üsna nõrk olla ja paaril järgmisel päeval hingamisel lisaabi vajada, et kopsud täituksid korralikult hapnikuga. Üksnes väga pikaajaline ja raskekujuline hapnikuvaegus võib loodet kahjustada.

Tagasi sisukorda


Sünnituse käiku  sekkumine

Sünnituse käiku saab sekkuda vaakumpumbaga või sünnitustangidega. Enamasti kasutatakse vaakumpumpa, kui lootel on oht jääda hapnikuvaegusesse nõrga südametegevuse või pikka aega kestnud ebapiisavate kokkutõmmete tõttu.

Vaakumpump

Vaakumpumbal on kaks tüüpi otsikuid:  pehme plastikkauss ja kõva metallkauss. Sünnitajale tehakse kohalik tuimestus, lahklihalõige ning imukauss kinnitatakse loote pea kohale. Tõmmates imukausi taga olevast voolikust sama aegselt kokkutõmbegaon võimalik sünnituse lõpulejõudmisele kaasa aidata. Loote peal võivad imukausi kinnituskohal esineda sinikad, paistetus ja võib-ollaka mõned vesivillid või väikesed haavad. See ei ole ohtlik ja pea paraneb paari päevaga.

Tagasi sisukorda


Keisrilõige

Keisrilõike abil sünnitamine on üks võimalikest variantidest. Seda kasutatakse Eestis umbes 15% sünnituste puhul. Kui pead sünnitama keisrilõike abil, viiakse sind operatsioonisaali. Üld- või epiduraalnarkoosi all avatakse sinu emakas läbi kõhuseina ning laps ja platsenta võetakse välja. Kui see juhtub sinuga, võib sulle tunduda, et oled kõik ebameeldivad kogemused kätte saanud – sünnitegevuse ja nüüd ka operatsioonihaava valu. Sa võitlesid, kuid ei saanud ikkagi hakkama. Ära lase end nendest tunnetest segada, vaid räägi neist – sellest võib kasu olla. Ehk tunned siis suurt kergendust.Kui oled õnnetu teades, et sul ei tule normaalne sünnitus, räägi sellest oma ämmaemandaga. Pärast sünnitust võib tuimestus mõnedele vastsündinutele mõju avaldada või ei ole kogu vedelik kopsudest välja surutud. Seega võivad nad hingamiseks eraldiabi vajada.  Tavaliselt on see vaid kerge toetus esimestel tundidel ning edaspidi ei vaja laps mingit erihooldust.

Tagasi sisukorda


Plaaniline keisrilõige

Keisrilõiget võib ka enne sünnitust planeerida. Keisrilõikeid võib teostada kas üld- või epiduraalnarkoosi all. Mõnedes haiglates võib ka isa operatsioonisaalis viibida. Juhul kui ta tahab, saab ta vastsündinu oma kätte niipea kui laps emakast väljavõetakse.

Tagasi sisukorda


Jalul peale keisrilõiget

Paar esimest päeva pärast keisrilõiget liigutad sa end ettevaatlikultja su haav teeb haiget. Jälgi, et sul oleks piisavalt valuvaigisteid ning küsi haigla personalilt, milliseid valuvaigisteid sa võid hiljem kodus tarvitada.

Püüa võimalikult palju voodist tõusta ja sirge seljaga kõndida. Avastad, et tasakaalukalt liikudes ei valuta haav nii palju. Mine sünnitusjärgsesse võimlemistundi ja õpi mõned veenipumpamisharjutused või vaata neid käesolevas raamatus lk.52. Veenipumpamisharjutused (ole nendega alguses ettevaatlik) aitavad kõhupaistetust alandada ja panevad sisikonna pärast operatsiooni taas tööle. Viis päeva pärast keisrilõiget võid jälle kõhuli lamada. Kohe peale keisrilõiget ei ole hea köhida ega naerda. Võid haava toetamiseks panna kõhu peale padja või kokkuvolditud rätiku. Keisrilõige on kirurgiline toiming, seega võib haav tekitada valu, mis võib kesta kuni kuu aega. Arm on hell ja ilmselt ei taha sa seda katsuda. Siiski püüa seda iga kord vannis olles seebiga pesta. Kui arm on umbes kolme nädala pärast paranenud, võid selle omade ringliigutustega sisse kreemitada. Armi ei tohi venitada. Sa ei tohi armi tõttu tõsta midagi raskemat kui imik. Sa ei tohi esimese 6-8 sünnitusjärgse nädala jooksul teha ka kõhulihaseharjutusi ega muid kõhule mõeldud harjutusi. Proovi olukorraga arvestada, kuid see ei tähenda,et peaksid täiesti passiivne olema. Kui haav valutab, on käesolevad nõuanded vaid juhendid, mida tohiks ja mida ei tohiks teha. Jaluta iga päev. Tee veenipumpamisharjutusi ja pinguldusharjutusi ning ära unusta selga sirgena hoidmast. Ära mine sünnitusjärgsesse võimlemistundi enne kui 6-8 nädalat pärast keisrilõigetning pea meeles, et valu annab märku liiga raskest treeningust.

Tagasi sisukorda


Muud sekkumisviisid

Normaalse sünnituse käigus võib vahel juhtuda, et platsenta ei välju. Siis tehakse sulle epiduraaltuimestus, mille käigus jääd sa ikka kontakti imikuga, või tehakse sulle üldnarkoos ja arst eemaldab platsenta emakast oma käega.

Tagasi sisukorda

Meie teised kliinikud

 

gyne_logo2 tahe_logo2 johvi_logo2
Loe lähemalt Loe lähemalt Loe lähemalt
Tartu, Kalda tee 34
Tel. +372 734 3434, +372 58055111
jana@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne
Tartu, Tähe 95
Tel. +372 734 8145 , +372 55668295
heidi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/tahe
Jõhvi, Jaama 32
Tel. +372 55 539 020
johvi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne-johvi