Peale sünnitust

* Ema ja isa sünnituse ajal

*Loode sünnituse ajal:

 


Ema ja isa sünnituse ajal

Enamus isadest viibib oma beebi sünni juures ja neist on sünnitusel palju kasu. Oleks hea, kui te räägiks enne sünnitust teineteisele oma ootustest sünnituse suhtes. Näiteks võite te mõlemad valmistada ette paar küsimust, enne kui arutate, kas isa osaleb sünnitusel. Sünnitus on ka isale raske nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Haiglas lapse sündioodates tuleb tal näha armsa inimese valusid ja olla samal ajal toetav ja rahulik. Uudne kogemus aga mõjutab toenäoliselt kogu tema senist maailma. Isa saab mitmel viisil aidata. Isale on hea loota ja toetuda. Temast on heakinni hoida ja tema kätt on hea pigistada, kui kokkutõmbed on väga valusad. Ta oskab su tuju tõsta, aitab sul lõdvestuda, toob kohvi, vett ja märja rätiku. Ta aitab sul leida hea puhkamisasendi või masseerib su nimmepiirkonda. Paljud isad väidavad, et nende rase elukaaslane või naine reageerib olukordadele nende jaoks ootamatult. Seega on aitaja seisukohalt oluline kindlustunne, kuna see tunne kandub naisele üle, lastes tal rahulikumalt sünnitada. Sünnituse viimases osas keskendub naine tihti sedavõrd kokkutõmmetele, et ta ei suhtle enam isaga. Selles ei ole midagi erandlikku, kui sulle tundub, et valudes olles kaotasidsa täielikult kontrolli ja sündsuse. Sa võisid öelda midagi või karjuda ja käituda vastupidiselt oma tavapärastele arusaamadele. Mõned naised tunnevad, et neil oli selleks täielik õigus, teised aga tunnevad häbi. Samuti võid tunda, et ei suutnud hingamisharjutusi rakendada, kuigi osalesid ettevalmistustreeningutel. Võib-olla on sul raske leppida sellega, et sulle tuli teha keisrilõige või juhtus midagi muud ootamatut. Ämmaemand on kõigi nende erinevate tunnetega harjunud. Võid temaga rääkida ka siis, kui sul pole probleeme.

Tagasi sisukorda


Loode sünnituse ajal

Loote  jälgimine sünnituse ajal

Sünnituse ajal kuulab ämmaemand loote südametegevust.

Ta kasutab stetoskoopi ja paneb oma käe sünnitava naise kõhule, et tunda emakakokkutõmbeid. Ta võib kasutada ka doplerit – väikest mikrofonivõimendit, mis võib sulle juba raseduse ajal ämmaemanda juurde tehtud visiitidest tuttav olla. Paljudes haiglates jälgitakse loodet aeg-ajalt pikemalt, et saada rohkem informatsiooni emaka kokkutõmmete mõjust lootele. Kasutatakse kardiotokograafi e. KTG-d (vaatalk. 19). See on elektrooniline monitor, mis on rihmadega kinnitatud sünnitavanaise kõhu külge. Pärast lootevee puhkemist on võimalik ka loote pulssi pidevalt registreerida, kasutades selleks väikest elektroodi loote pea küljes.

Tagasi sisukorda


Kuidas  mõjub sünnitus lootele?

Tupe kaudu sündimine on loomulik tee. Surumine ja lükkamine, mis sellega kaasnevad, tekitavad stressi, mis omakorda aitab lapsel sündimisprotsessigahakkama saada. Lisaks surutakse sündimisel loote rinnakorv kokku – nii pigistatakse kopsudest suurem osa vedelikku välja.

Loote jälgimisega saadakse informatsiooni tema seisundi kohta sünnituse ajal. Ikka veel on vähe andmeid selle kohta, kuidas loode sünnitust kogeb. Ometi on teada, et laps teeb kokkutõmmete ja sündimise ajal märkimisväärseid pingutusi. Kõigepealt puhtmehaanilisest aspektist, sest laps peab ennast “sünnitustee” järgi kohandama. See on ilmne, kui pärast sünnitust vaadata vastsündinu pead, mis on sünnitusteede järgi kuklasuunas väljaveninud kujuga ning vahel on tekkinudka paistes sünnimuhk. Kuna beebi koljuluud ei ole veel kokku kasvanud, ei saa beebi viga. Samas ei tohi surve siiski liiga ruttu kasvada. Seega tuleb nii ema kui beebi huvides anda emaka kokkutõmmeteks piisavalt aega. Teisest küljest mõjutavad loodet ka platsenta kaudu toidu ja hapniku saamine. Emaka kokkutõmmete ajal saab platsenta vähem verd ning vähem hapnikku ning sellega hakkamasaamiseks peab lapsel olema piisavalt jõuvarusid. Last aitab, kui hingadise korralikult ning liigud või vahetad asendeid, sest siis on ka vereringening hapniku toimetamine lapseni paremad.

Tagasi sisukorda


Vastsündinu  kohanemine pärastsünnihetke

Sünnitusele järgnevatel minutitel peavad muutuma nii vastsündinuhingamine kui ka vereringe. Enne sündi saab ta hapnikku ja toitaineid nabaväädi kaudu. Kopsud on täidetud vedelikuga, nn. “kopsuvedelikuga”, mis moodustub kopsudes ja aitab lootevedelikku moodustada. Loote vereringe on eriline, sest veri ringleb kopsudest mööda. Viimastel raseduskuudel valmistub loode sünnituse ajal asetleidvateks muudatusteks. Kopsud arenevad ja maksa varutakse suhkrut (glükogeeni).

Sünnituse ajal ja vahetult pärast seda tühjenevad kopsud kopsuvedelikust, mis voolab loote nina ja suu kaudu välja. Esimeste hingetõmmete ajal täituvad kopsudõhuga. Samal ajal muutub vereringe. Vere vool platsentasse peatub. Veri suunatakseläbi kopsude, mis võimaldab õhust saadavat hapnikku omastada. Esimesed hingetõmbed on väga rasked ja vastsündinu võib energiliselt karjuda. Enamus nendest aga rahuneb ruttu. Seejärel on nad sündimiseks tehtud suure pingutusetaga järjel tihti väga aktiivsed ja ärkvel. Kulub paar tundi, enne kui kopsud täielikult kohanevad kuid vereringe täieliku muutumiseni läheb veel paar nädalat. Esimestel nädalatel võib vastsündinu hingamine olla sageli ebaregulaarne.

Tagasi sisukorda


Kontakt vastsündinuga

Nagu juba mainitud, on paljud vastsündinud oma esimestel sünnijärgsetel tundidel vaga ärksad ja tähelepanelikud. Võib-olla on see looduse viis meile teada anda, et laps on sünnist peale valmis oma vanematesse kiinduma. Lõdvestuja naudi neid esimesi tunde – need on ka sulle endale kasulikud.

Vastsündinuga võib rääkida, talle võib laulda, teda silitada ja enda kaisushoida. Laps tunneb juba paari tunni pärast oma ema lõhna ära. Sa võid oma last aidata, pannes ta oma rinnale – esimestel tundidel on otsimisrefleks eriti tugev. Parim viis rinnaga toitmise alustamiseks on lasta lapsel oma paljal rinnal puhata. Vastsündinu meeled on väga avatud ja otsivad. Seega püüab ta üsna loomulikult rinnanibu leida, rinda haarata ja imema hakata. Usu oma lapsesse ja usalda iseenda võimeid ning kui vajad abi, küsi oma ämmaemandalt. Kolostrum ehk esimene piim on väga väärtuslik ja toitev ning vastsündinu jaoks täiesti piisav.

Tagasi sisukorda


Helid, müra ja valgus

Vastsündinu sisekõrvas on paaril esimesel kuul veel väike kogusvedelikku, mis summutab väljastpoolt tulevad helid.

Vastsündinu ei ole harjunud terava valgusega ning esimestel nädalatel tuleb teda veidi säästa ereda valguse eest. Samal ajal näeb ta rohkem kui 30- 40 sentimeetrikaugusele häguselt. See aitab ja kaitseb vastsündinut ning nii on tal lihtsamoma silmanägemist emale ja isale koondada.

Tagasi sisukorda


Vastsündinu esmane kontroll

Nabaväät suletakse klambri, nööri või kummiga. Seejärel lõigataksesee läbi. Lootevõide hulk on iga vastsündinu puhul erinev. Tavaliselt imendub see paari päevaga. Lootevõie kaitseb vastsündinu nahka. Eriti rohkelt leidub seda kõikides voldikestes, kaenla all, kaelal ja tüdrukute häbememokkade vahel.

Tänapäeval teame, et rinnaga toitmise edukaks alustamiseks on sulle ja su imikulevaja rahu ning vaikust, kuni ta on esimest korda imenud. Seetõttu soovitavad ämmaemandad vastsündinu tervisliku seisundi kontrollimisega oodata, kuni ta on rinna leidnud. Kui ämmaemand seda siiski ära ei oota, võid temalt selle põhjust küsida. Kui ämmaemanda hinnangul on vaja vastsündinut kontrollida kohe, selgitab ta seda sulle. Ämmaemand või lastearst kontrollib vastsündinu suud ja suulage, et teha kindlaks, kas see on täiesti välja arenenud ning kas laps suudab imeda. Kontrollitakse keha, silmi, kõrvu, loetakse üle sõrmed ja varbad. Lastearst vaatab üle vastsündinu puusad, et avastada kaasasündinud nihestusi. See on seisund, kus puusaliigese pesa on liiga väike ja reieluu võib pesastkergesti välja tulla. Nihestust saab avastada uuringuga, mille käigus pöörataksebeebi reieluud puusakondi juures 90° nurga all väljapoole. Kui tegu on kaasasündinud nihestusega, kaasneb selle liigutusega prõksatus. Raviga võib kohe alustada, kasutades spetsiaalseid “trakse”, mis hoiavad imiku jalad konna-asendis. Raviks kulub umbes 3 -6 kuud. Imikut see ei kahjusta. Arst kontrollib pärakut ning seda, kas poistel asuvad ikka munandid munandikottides. Arst kuulab ka beebi südant ja kopse. Vastsündinut kaalutakse ja mõõdetakse. Lõpuks pannakse ta riidesse, et vältida keha tarbetut jahtumist. Seejärel saad sa oma lapse tagasi sülle ja võid rahus olla kas sünnitus- või juba sünnitusjärgses osakonnas. Koljusiseste verejooksude vältimiseks tuleb vastsündinule pärast sündimist manustada K-vitamiini. Tavaliselt tehakse seda kohe pärast sündimist. Kõikidele vastsündinutele ei panda enam rutiinselt silmatilku. Arst kontrollib vastsündinu silmi ning iga põletikule viitava tunnuse korral alustatakse ravi.”Rähmased” silmad võivad olla tingitud veel mitte töötavatest pisarakanalitest. Neid ravitakse steriilse soolalahusega.

Tagasi sisukorda

Meie teised kliinikud

 

gyne_logo2 tahe_logo2 johvi_logo2
Loe lähemalt Loe lähemalt Loe lähemalt
Tartu, Kalda tee 34
Tel. +372 734 3434, +372 58055111
jana@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne
Tartu, Tähe 95
Tel. +372 734 8145 , +372 55668295
heidi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/tahe
Jõhvi, Jaama 32
Tel. +372 55 539 020
johvi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne-johvi