Uurimis-ja ravi meetodid

Asjakohane, dr.Andrei Sõritsa “Äge kõht (emakaväline rasedus)

Sisukord:


Ultraheli (UH)

(vt. skeem ” Ultraheli“)


Ultraheli
 on tehnika, kus helilaineid kasutatakse vaagnas asuvate organite uurimiseks . Kasutatakse emakasiseste ning munasarjades ja -juhades olevate defektide tuvastamiseks, samuti emaka sisekihi(endomeetriumi) paksuse mõõtmiseks(oluline implanteerumise ajastamisel), munarakku sisaldavate folliikulite kasvu jälgimisel ja raseduse tuvastamisel.

Vaagnas asuvaid organeid saab uurida kas anduriga alakõhu pinnal liigutades (trans-abdominaalne UH) või viies anduri õrnalt tuppe (trans-vaginaalne UH; trans-vaginaalne UH andur koos punktsiooniotsikuga ). Trans-vaginaalne ultraheli leiab günekoloogias rohkem kasutamist,sest annab vaagnas asuvatest organitest palju selgema pildi kuna helilainetel on lühem distants läbida.

Trans-abdominaalse(läbi kõhunaha) UH puhul peab kusepõis olema täis, trans-vaginaalse(tupe kaudu) UH puhul ent enne uuringut tühjendatud.

UH uuring kestab umbes 5-10 minutit.

UH uuringut võib läbi viia suvalisel menstruaaltsükli ajal. Kuna selle tehnika puhul ei kasutata radioaktiivsust, siis ei kahjusta see loodet kui on rasedus tekkinud ega ka uurimise all olevaid kudesid.

Tagasi Sisukorda


Kolmemõõtmeline ultraheli (3D UH)

(pildid  “jalg“,”nägu1“, “nägu2“, “nägu3“,”nägu4“)

Kolmemõõtmelist ultraheli uuringut kasutatakse raseduse ajal loote jälgimisel ja võimalike arenguanomaaliate tuvastamisel.

Töö põhimõte on samasugune nagu 2D UH puhul, lihtsalt andmete kogumine toimub erinevate nurkade alt  ja andmetöötluse viis on keerukam ja tehakse arvuti poolt.

Tulemuseks on kujutise ruumiline esitusviis mis tõstab   tunduvalt looteuuringute informatiivsust. Paraku kaasneb meetodi keerukust arvestades sellega ka mitmeid piiranguid mis puudutavad loote asendit emakas (loode peab olema ümbritsetud vedelikuga – kui loode asetseb vastu emakaseina , siis viimane varjutab sedavõrd loodet, et vajatava nurga alt loodet uurida ei saa).

Õnnestumise korral ent saadakse informatiivsed ja ka emotsionaalses plaanis väga kenad pildid.

Kliinik Elites on taas 3D / 4D ultraheli teostamise võimalus!

 

Tagasi Sisukorda


Hüsterosalpingograafia (HSG)

(skeem ” hüsterosalpingograafia“)

Hüsterosalpingograafia leiab kasutamist munajuhade blokeeringu tuvastamisel, mis võib olla põhjustatud kas infektsiooni, endometrioosi(milles emaka endomeetriumile sarnane kude on levinud väljapoole emakat) ja sterilisatsiooni poolt. Selle meetodiga saab tuvastada ka emakas esineda võivaid abnormaalsusi.

Protseduur viiakse läbi röntgeniruumis ja kestab umbes 20 minutit. Anesteesiat ei kasutata ent võib esineda nõrk ebamugavustunne mida saab alla suruda valuvaigistite andmisega enne protseduuri ja protseduuri ajal.

Enne uuringut tuleb kusepõis tühjendada.

Tupepeegel viiakse tuppe, et emakakael oleks nähtaval. Seejärel viiakse emakakaelast läbi peenike voolik ning selle tipu lähedal pumbatakse täis vooliku otsa fikseeriv balloon. Tupepeegel eemaldatakse ja röntgenis nähtav värvaine süstitakse vooliku kaudu emakasse.

Lülitatakse sisse röntgenkiirgus, mis näitab emaka värviga täitumist, liikumist mööda munajuhasid ja väljumist munajuhade otstest (nn.emakasarvedest).

Kuna protseduuris kasutatakse röntgenkiirgust, siis tohib seda kasutada vaid menstruaaltsükli esimesel poolel – peale mensese peatumist kuid enne järgmist ovulatsiooni. Seda selleks, et vältida emaka limaskihi rakkude surumist vooliku kaudu ja vältimaks loote kahjustusi kui rasedus on tekkinud.

Protseduurijärgselt antakse rutiinselt antibiootikume- vältimaks infektsioonivõimalusi.

Tagasi Sisukorda


Ultraheli HyCoSy kasutamisega

(skeem ” HyCoSy ultraheli“)

 HyCoSy-ga ultraheli (UH) on protseduur millega tuvastatakse munajuhade blokeerumisi, mis võivad olla põhjustatud kas infektsiooni, endometrioosi (milles emaka endomeetriumile sarnane kude on levinud väljapoole emakat) või sterilisatsiooni poolt. Selle meetodiga saab tuvastada ka emakas esineda võivaid abnormaalsusi.

Protseduur kestab umbes 20 minutit. Anesteesiat ei kasutata, ent võib esineda nõrk ebamugavustunne mida saab alla suruda valuvaigistite andmisega enne protseduuri ja protseduuri ajal. Enne uuringut tuleb kusepõis tühjendada.

Tupepeegel (speekulum) viiakse tuppe, et emakakael oleks nähtaval. Seejärel viiakse emakakaelast läbi peenike voolik ning selle tipu lähedal pumbatakse täis vooliku otsa fikseeriv balloon. Tupepeegel eemaldatakse ja spetsiaalne sahharoosil-põhinev värvaine süstitakse vooliku kaudu emakasse.

UH sond viiakse tuppe, mis näitab emaka värviga täitumist, liikumist mööda munajuhasid ja väljumist munajuhade otstest (nn.emakasarvedest).

Selle protseduuri eelisteks, et saab toimetada koos UH uuringuga ja selles ei kasutata röntgenkiirgust.

Tagasi Sisukorda


Hüsteroskoopia

(skeem ” Hüsteroskoopia“)

Hüsteroskoopiat asutatakse emaka uurimisel. Detekteerib igasuguse ebanormaalsuse emaka sees ja kui selleks on eelnevalt saadud nõusolek, saab ka viga samaegselt kirurgiliselt kõrvaldada.

Hüsteroskoopia viiakse tavaliselt läbi üldnarkoosi ja vahel ka lokaalnarkoosi all ühepäevase protseduurina. Uurimine kestab umbes 20 – 40 minutit.

Protseduuri käigus viiakse peenike fiiber-optiline “teleskoop” tupe ja emakakaela kaudu emakasse, mille järel on emakaõõs selgelt näha.

Kui hüsteroskoop eemaldatakse, siis võetakse pisike koeproov emaka limaskestast uurimaks kas see on vastavuses patsiendi poolt arvestatud menstruaaltsükli ajaga.

Seisundid mida hüsteroskoopia ajal saab ravida on polüübid, sept (emakat poolitada võiv koetükk; emakasisene vahesein) ja fibroidid (kude emakaseina sees; emaka lihaskesta kasvaja).

Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerget ebamugavustunne koos perioodiliste krampidega, kuid see surutakse valuvaigistitega maha. Patsient saab tavaliselt samal päeval jätkata oma normaalsete tegemistega. Ent kui samas viiakse läbi operatsioon, siis tuleb tal ilmselt mõneks päevaks koju jääda.

Tagasi Sisukorda


Laparoskoopia

(skeem ” Laparoskoopia“, laparoskoopia patsiendi infoleht )

Laparoskoopiat kasutatakse alakõhus asuvate reproduktiivorganite uurimiseks.

Kui laparoskoopia ajal avastatakse mingi defekt, siis võib rakendada laparoskoopilist kirurgiat. Selle eelisteks on edasiste anesteetikumide vajaduse puudumine, väiksem operatsioonijärgne ebamugavustunne patsiendil ja kiirem taastumine lühema haiglaperioodiga.

Laparoskoopia viiakse tavaliselt läbi üldnarkoosis patsiendiga ja kestab umbes 20 minutit.

Organite parema nähtavuse tarvis pumbatakse alakõhtu nende üksteisest eraldamiseks süsihappegaasi(CO2). Kõhtu tehakse pisike sisselõige mille kaudu viiakse sisse väike fiiberoptiline teleskoop – laparoskoop. Võidakse teha ka (1 või 2)lisa  sisselõige(t), et saaks alakõhus asetsevate organitega teise sondi abil manipuleerida .

Kui reproduktiivorganid on üle vaadatud, siis võib tupe ja emakakaela kaudu süstida emakasse värvi – selleks et tuvastada munajuhades asuv igasugune ummistus. Kui juhad ei ole blokeeritud siis peaks värv liikuma mööda munajuhasid ja väljuma sealt alakõhtu.

Protseduurijärgselt tunneb patsient mõningast ebamugavust ja takerdunud kudede eraldamiseks kasutatud väikse gaasikoguse poolt põhjustatud “bloating”. Kui rinnakorvi alla on jäänud mingi gaasikogus püsima, siis võib tunda valu õlas , ent see surutakse valuvaigistitega maha. Patsient on tavaliselt 2-3 päeva järel võimeline oma normaalseid tegevusi jätkama.

Tagasi Sisukorda


Adhesiolüüs(AL)

(skeem ” Adhesiolüüs“)
Adhesiolüüs on adhesioonideks(liideteks) nimetatava sidekoe eemaldamine, mis võivad moodustuda siseorganite vahele põhjustades nende kokkukleepumist ja vähendades nede liikuvust.

Adhesioonid on sageli kas infektsiooni või eelneva operatsiooni tagajärg, kuid võivad olla ka põhjustatud endometrioosi(emaka endomeetriumile sarnane kude on levinud väljapoole emakat) poolt.

Operatsioon tehakse üldnarkoosi all. Ideaaljuhul tehakse seda laparoskoopiliselt, ent raskematel juhtudel tuleb teha konventsionaalne alakõhu lõige. Adhesioonid e. liited lõhutakse spetsiaalse kujuga instrumentide abil.

Laparoskoopilise protseduuri järgselt esineb patsientidel tavaliselt kerget ebamugavustunne kuid see surutakse valuvaigistitega maha. Patsient saab tavaliselt samal või järgmisel päeval koju ja on võimeline jätkama oma normaalsete tegemistega umbes nädala pärast. . Ent kui samas viiakse läbi operatsioon, siis tuleb tal ilmselt mõneks päevaks koju jääda.

Konventsionaalse operatsiooni järgselt tuleb ent jääda haiglasse kuni viieks päevaks ja pole võimeline kuni 6 nädalat oma normaalseid tegemisi jätkama.

Osadel patsientidel ei tarvitse adhesioonid kunagi taastekkida, kuid teistel võivad ja seda erineval määral. Seetõttu soovitatakse patsientidel proovida rasestuda ühe aasta jooksul.

Tagasi Sisukorda


Salpingostoomia

(skeem ” salpingostoomia“)
Salpingostoomiat kasutatakse munajuha otsa (emakasarve) ummistuse(blokeeringu), mis võib olla juha paksenemise tagajärg, töötlemiseks. Blokeering on tavaliselt eelneva infektsiooni tagajärg.

Operatsiooni käigus eemaldatakse igasugune emakasarve kattev sidekude. Seejärel munajuha avatakse ja pööratakse ots tagasi iseenese peale nii, et munajuha jääbki avatuks.

Operatsioon tehakse üldnarkoosi all ja kestab umbes 40-60 minutit. Tehakse seda kas laparoskoopiliselt või konventsionaalselt alakõhu lõike kaudu.

Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerge ebamugavustunne , kuid see surutakse valuvaigistitega maha. Protseduurijärgselt antakse rutiinselt antibiootikume – vältimaks infektsioonivõimalusi mis võiksid põhjustada munajuhadele edasisi kahjustusi.

Patsient lastakse laparoskoopilise operatsiooni järgselt samal päeval koju ja on võimeline jätkama oma normaalsete tegemistega umbes nädala pärast. Ent konventsionaalse operatsiooni järel on haiglassejäämise vajadus 5-7 päeva ja pole kuni 6 nädalat võimeline oma normaalseid tegemisi jätkama.

Munajuhade avamine võib olla 80% juhtudel edukas, ent vaid umbes 20% nendest naistest võimelised rasestuma.

Tagasi Sisukorda


Steriliseerimise tagasipööramine(ST)

(skeem ” sterilisatsiooni tagasipööramine“)
Steriliseerimise tagasipööramise puhul kasutatav meetod sõltub sellest, kuidas steriliseerimise operatsioon teostati ning kui suur on munajuhade kahjustus.

Esimene samm on määrata kui pikk osa munajuhast on funktsionaalne ning blokeeringu asukoht. Seda võib teha kas ultraheli- (HyCoSy-ga ultraheli) või röntgenuuringuga (hüsterosalpingograafia).

Operatsioon teostatakse üldnarkoosi all kas laparoskoopiliselt või, sagedamini, konventsionaalse avause kaudu.

Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerge ebamugavustunne , kuid see surutakse valuvaigistitega maha.

Patsient lastakse laparoskoopilise operatsiooni järgselt samal päeval koju ja on võimeline jätkama oma normaalsete tegemistega umbes  nädala pärast. Ent konventsionaalse operatsiooni järel on haiglassejäämise vajadus 4-6 päeva ja pole 4-6 nädalat võimeline oma normaalseid tegemisi jätkama.

Paaridel soovitatakse proovida rasestuda 6-12 kuu jooksul peale steriliseerimise kõrvaldamist, kuna operatsioon võib viia sidekoe tekkele mis blokeerib munajuha.

Tagasi Sisukorda


Polütsüstilise Ovaariumi Sündroom (PCOS) ja selle ravi

(pilt ” PCOS“(40kB), skeem ” PCOSravi“(52kB))

PCOS võib esineda kuni 30% viljatuseprobleemidega naistest. Selle puhul sisaldavad munasarjad (ovaariumid) palju tsüste ja patsientidel võib esineda viljatuseprobleemid, ebaregulaarsed menstruaaltsüklid, liigne karvakasv kehal, akne ja tüsenemine. PCOS põhjus pole veel selge.

PCOS-i saab ravida kas ravimitega või kirurgiliselt.

Ravimite kasutamise eesmärk on taastada hormoonide loomulik tasakaal kehas. Ravimid( nagu klomifeentsitraat) toimivad östrogeeni produktsiooni vähendades, mis omakorda viib FSH (folliikuleid stimuleeria hormooni) hulga suurenemisele. FSH stimuleerib seejärel folliikulite kasvu munasarjas ja munaraku (ootsüüdi) vabanemist.

Kirurgiline PCOS ravi kaasab operatsiooni- nn. Ovariaalne diatermokoagulatsioon.

Operatsioon viiakse läbi ühe päeva jooksul laparoskoopiliselt. Tsüstid hävitatakse peale väikse fiiber-optilise teleskoobiga (laparoskoobiga) munasarjade uurimist diatermi või laseriga, mis mõlemad tekitavad intensiivse lokaalse kuumuse.

Protseduur viiakse läbi üldnarkoosi all ja kestab umbes 30 minutit.

Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerge ebamugavustunne , kuid see surutakse valuvaigistitega maha.

Patsient võimeline jätkama oma normaalsete tegemistega umbes 2-3 päeva pärast.

Tagasi Sisukorda


Varicocele ligeerimine

(skeem ” varicocele ligeerimine“)
Kui mehel seemnejuha ümbritsevad veenid munandikotis (skrootumis) laienevad, siis moodustavad need varicocele (veenilaiend), mis on sarnased jalgadel leitavate varicose veenidega. Varicocele on sagedasem vasakus munandis.

Varicocele  võib alandada vere äravoolu skrootumist mis põhjustab munandites temperatuuri tõusu. See omakorda võib viia toodetavate spermatosoidide arvu, motiilsuse (liikuvuse) ja kvaliteedi langusele.

Varicocele ligeerimine on operatsioon selliste veenide eemaldamiseks. Protseduur toimetatakse üldnarkoosi all ja kestab umbes 30 minutit. Võidakse teostada ühepäevaselt laparoskoopia abil või konventsionaalse operatsioonina.

Operatsiooni käigus tuvastatakse laienenud veenid, mis seejärel kas lõigatakse katki või süstitakse neisse vedelikku mis sunnib neid kokku tõmbuma.

Operatsioonijärgselt võib kerge ebamugavustunne, mis surutakse maha valuvaigistitega.

Varicocele ligeerimine viib 40-60% patsientide puhul toodetavate spermatosoidide arvu, motiilsuse ja kvaliteedi paranemisele.

Tagasi Sisukorda


Vasektoomia kõrvaldamine

(skeem” vasektoomia kõrvaldamine“)

Vasektoomia kõrvaldamine hõlmab kahe seemnejuha (torukesed mis kannavad spermat munanditest kusejuhasse) taasühendamist.

Operatsiooni käigus tehakse skrootumisse (munandikotti) lõige ja otsitakse üles mõlemal pool kaks seemnejuha otsa. Seejärel need otsad taasühendatakse hoolikalt, milleks võidakse kasutada mikrokirurgilisi tehnikaid.

Operatsioon viiakse läbi üldnarkoosi all ja võib kesta üle ühe tunni.

Operatsioonijärgselt võib kerge ebamugavustunne, mis surutakse maha valuvaigistitega. Patsient lastakse samal päeval koju ja ta peaks mõne päeva vältel vältima suure koormusega töötamist.

Spermauuring tehakse tavaliselt 3 kuud peale operatsiooni tuvastamaks kas operatsioon õnnestus.

Üldjuhul on rohkem kui 70-80% patsientide puhul operatsioon edukas taastades spermatosoidide ilmumise seemnevedelikku, kuid mitte kõik nendest patsientidest pole võimelised partnerit rasedaks tegema. Mida kauem aega on möödunud vasektoomiast seda suurem on võimalus, et sperma kvaliteet on jäädavalt rikutud.

Tagasi Sisukorda


Vasovasostoomia ja epididümovasostoomia

( skeem “vasovaso- ja epididümovasostoomia“)

Munandites toodetud sperma võib olla võimetu tungima ejakuleerimiseks kusejuhasse. Selle põhjuseks võib olla seemnejuhas või epididüümise ja seemnejuha ühenduses olev kahjustus.

Seemnejuhasisesed obstruktsioonid saab eemaldada mikrokirurgilist tehnikat – vasovasostoomiat – kasutades. Kui aga obstruktsioon asub seemnejuha ja epididüümise ühenduse lähedal või kui pole võimalik seemnejuha kahte otsa ühendada, siis tehakseepididümovasostoomia.

Operatsiooni käigus süstitakse seemnejuhasse röntgenkiirtes nähtav spetsiaalne värv. Seejärel tehakse röntgenpilt mis näitab obstruktsiooni kohta.

Operatsioon viiakse läbi üldnarkoosi all ja võib kesta kuni üks tund. Sisselõige tehakse kas munandikotis või alakõhu allosas.

Operatsioonijärgselt võib kerge ebamugavustunne, mis surutakse maha valuvaigistitega. Patsient lastakse samal päeval koju.  Normaalset tegutsemist peaks võimeline toimetama 1-2 nädala pärast.

Spermauuring tehakse tavaliselt 3 kuud peale operatsiooni tuvastamaks kas operatsioon õnnestus.

Kui esinevad külmutamisvõimalused, siis kogutakse mõlema protseduuri jooksul spermat külmutamiseks.

Kui operatsioonijärgselt leitakse, et sperma ei ole piisavalt hea kvaliteediga looduslikult raseduse tekitamiseks, siis võib külmutatud spermat kasutada munarakkude viljastamiseks kunstliku viljastamise meetoditega.

Tagasi Sisukorda

Meie teised kliinikud

 

gyne_logo2 tahe_logo2 johvi_logo2
Loe lähemalt Loe lähemalt Loe lähemalt
Tartu, Kalda tee 34
Tel. +372 734 3434, +372 58055111
jana@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne
Tartu, Tähe 95
Tel. +372 734 8145 , +372 55668295
heidi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/tahe
Jõhvi, Jaama 32
Tel. +372 55 539 020
johvi@elitekliinik.ee
www.elitekliinik.ee/gyne-johvi