Lugu ilmus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas “Tervist!” veebruar 2017 numbris rubriigis “Meil ja Mujal”.
Deniss Sõritsa, Elite kliiniku naistearst
Meedikutele ega teistelegi pole enam uudiseks, et sünnitajate vanus muudkui tõuseb. 2014. aastal oli naise keskmiseks vanuseks lapse sünni hetkel 29,6 eluaastat,
Euroopa Liidus on see number ootuspäraselt kõrgem ehk 30,4-30,9. On üldteada fakt, et naised lükkavad sünnitamist edasi nii Eestis kui ka mujal arenenud riikides. Põhjuseid on mitmeid, muutunud on elu ning muutunud on naiste soovid ja vajadused. Meditsiin aga püüab selle kõigega kaasas käia ja käibki.
Kuigi sünnitusiga tõuseb, tahame sellegipoolest saada terveid lapsi. Teadus on jõudnud nii kaugele, et võimaldab nüüd säilitada noored ja terved munarakud, et hiljem need sulatada ja kasutada. Ka Eestis ja lausa meie kodulinnas Tartus pakutakse nüüd munarakkude külmutamise võimalust – esimesed naised on juba jätnud oma munarakud munarakupanka hoiule. Külmutatud munarakkudest on sündinud Eestis ka esimesed lapsed.
Hea uudisena saab välja tuua, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naabruses tegutsev viljatusravile spetsialiseerunud Elite erakliinik on jõudnud tulemusteni, kus ligi 90% sulatatud munarakkudest jäävad ka ellu. Veel mõned aastad tagasi ei olnud elulemuse protsent sugugi nii kõrge.
Munarakkude külmutamine aitab onkoloogilisi haigeid
Munarakkude külmutamine on kasulik naistele, kes soovivad oma viljakust tulevikuks säilitada. Näiteks naistele, kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama. Teatavasti viljakus väheneb vanusega, seega munarakkude külmutamine varases viljakas eas annab parima võimaluse tulevikus lapsi saada. Erinevalt munasarjadest ja munarakkudest emakas ei vanane ning on võimeline rasedust hästi kandma ka vanuses 40-50 aastat. Külmutatud munarakkude kvaliteet ei vähene aja jooksul. Ja sulatamisel jääb lausa 90% munarakkudest ellu.
Munarakkude külmutamist vajavad ka naised, kellel on diagnoositud vähk. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada oma munarakke enne operatsiooni, kemoteraapiat või kiiritust. Enamik nendest protseduuridest hävitavad munarakud või põhjustavad viljatust. On ka juhtumeid, kus leidub elujõulisi munarakke peale ravi. Viljakuse säilitamise võimalused sõltuvad vanusest, vähiliigist ja raviplaanist.
Külmutamist võivad vajada ka naised, kes on oma usu tõttu või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüode säilitamise vastu.
Külmutamist võiksid vajada need naised, kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi. Mõned varajase menopausi vormid kanduvad geneetiliselt edasi. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada munarakke enne, kui need on otsakorral.
Munarakku on keerulisem külmutada kui seemnerakku
Erinevalt spermast ja embrüodest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks pärast munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima. Munarakkude külmutamiseks on kaks võimalust: aeglase külmutamise meetod või kiirkülmutamise protsess (vitriftseerimine).
Enne külmutamist peab naine saama hormoonravi
Patsient peab läbima samasuguse hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Ainus erinevus on see, et munarakkude võtmise järgselt munarakud külmutatakse teatud perioodiks enne, kui need sulatatakse, viljastatakse ja siirdatakse embrüodena emakasse.
Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat ja on kooskõlas IVF-i esialgsete protsessidega: 2-4 nädalat peab patsient tegema hormoonsüste ja võtma rasestumisvastaseid tablette, et ajutiselt lülitada välja keha loomulikud hormoonid, 10-14 päeva peab tegema hormoonsüste, et stimuleerida munasarju ja et küpseks mitmeid munarakke.
Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel. Seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejärel munarakud külmutatakse koheselt.
Kui patsient on valmis rasestuma (näiteks mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse seemnerakud, et munarakud viljastada, ning siirdatakse embrüodena emakasse.
Külmutatud munarakke võib säilitada nii kaua, kui naine soovib
On teaduslikult tõestatud, et pikaajaline külmutatud munarakkude säilitamine ei vähenda nende kvaliteeti. Eesti seaduse järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud. Rasestumise tõenäosus sõltub naise vanusest munarakkude külmutamise hetkel ehk mida varem, seda parem. Rasestumise tõenäosus ei sõltu sellest, mis vanuses naine soovib neid külmutatud munarakke kasutada.
Külmutatud munarakkudest sündinud lastel pole tavapärasemast rohkem sünnidefekte
Maailmas on üle 10 000 lapse sündinud külmutatud munarakkudest. Suurim avaldatud uuring, mis käsitleb külmutatud munarakkudest sündinud 900 last, ei näidanud sünnidefektide taseme tõusu võrreldes üldise rahvastikuga. Uuring ei näidanud ka kromosoomdefektide taseme tõusu külmutatud ja värsketest munarakkudest saadud embrüode vahel.
2014. aasta uuring näitas, et rasedusega seotud komplikatsioonid ei ole suurenenud seoses munarakkude külmutamisega. Ülemaailmselt on külmutatud embrüodest sündinud üle 300 000 lapse ilma, et oleks näha tõusu sünnidefektide tasemes.
Vaatamata sellele läheb veel mitu aastat, et jälgida ja veenduda, et lastel, kes on sündinud külmutatud munarakkudest, ei ole kõrgem sünnidefektide määr kui nendel, kes on eostatud muude vahenditega.