Artikkel ilmus Postimehe “Tervis” rubriigis 13. veebruar 2018, autor Triin Härm
Riiklikkusse immuniseerimiskavva lisatud HPV vaktsiini kohta levib erisugust infot. Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst Lee Padrik vastab Postimehelugejate HPV-teemalistele küsimustele.
Kui mul on tugev immuunsussüsteem, võtan vitamiine, söön korralikult, magan vähemalt seitse tundi ja vahel treenin ka, kas siis on võimalik, et ma ei saa seda viirust? Ma ei tahaks end vaktsineerida. Kas seda haigust saab teistmoodi ära hoida?
Nakkuse võite ikkagi saada. Immuunsüsteemist oleneb, kas nakkus suudetakse välja tõrjuda. Seda aga individuaalselt prognoosida on tegelikult praktiliselt võimatu. Nakkuse ärahoidmise viisidest on vaktsineerimine ainus. Suguelu mitte alustamine annab ka tulemuse, kuid seda ei saa me ju pidada mõistlikuks soovituseks.
Miks peab tütarlapsi just nii vara, 12-aastaselt vaktsineerima? Laps pole veel täisarenenudki, keha kasvab alles. Kas nii noorelt vaktsineerimisest on kasu?
Vaktsineerimise puhul on nii, et nooremal inimesel tekib kõrgem kaitsekehade tiiter kui vanemal inimesel ja see annab võimaluse saavutada kõrgem vaktsiini kaitsevõime just nooremas eas. Kuna inimese papilloomiviirus (HPV) levib peamiselt sugulisel teel, siis ei ole mõtet vaktsineerida väga varakult väikelapsi. Eestis on vanuseks valitud 12 eluaastast, arvestades fakti, et enamik 12-aastastest tütarlastest ei ole veel seksuaaleluga alustanud. Viiruse tüüpidega veel nakatumata tütarlapsed saavad sel moel vaktsineerimisest maksimaalset kasu.
Kui vaktsineerida HPV vastu 16-aastast neiut, siis kui mitmest süstist, mis maksumusega ja missuguste vaheaegadega see kuur koosneb? Kas see kulu jääb sajaprotsendiliselt lapsevanema kanda või on ka mingid soodustingimused?
Vaktsiinikuur koosneb kolmest süstist. Olenevalt valitud vaktsiinist on süstimise aeg veidi erinev. Kahevalentsel 0.,1.,6. kuul, lubatud on skeemi kõikumine: teise annuse võib manustada 1–2,5 kuud pärast esimest annust ja kolmanda annuse 5–12 kuud pärast esimest annust. Ravimiinfo.ee andmetel on apteekides 1 doosi hind 113,20 eurot.
Neljavalentsel ja üheksavalentsel vaktsiinil on ühesugused manustamisskeemid. 0.,2.,6. kuul ja lubatud kõikumine on järgmine: teine annus tuleb manustada mitte varem kui üks kuu pärast esimest annust ja kolmas annus tuleb manustada mitte varem kui kolm kuud pärast teist annust. Kõik kolm annust tuleb manustada ühe aasta jooksul.
Manustamise info on kirjas vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes, mille saate apteegist vaktsiiniga kaasa ja seda saab jagada ka vaktsiini välja kirjutanud arst. Neljavalentse vaktsiini hind on hetkel apteekides 112,23 eurot ja üheksavalentsel 131,31 eurot. Apteekide hinnad võivad vähesel määral erineda kliinikutes pakutavate vaktsineerimisteenuste hindadest.
Eesti riigi võimalused on praegu sellised, et riigi kulul jõuame vaktsineerida ainult 12–14-aastaseid tüdrukuid ja teistel tuleks soovi korral vaktsiin ise välja osta. Pole välistatud, et kui elujärg Eestis veelgi paraneb, oleme võimelised pakkuma vaktsineerimist laiemale vanusegrupile. Maailmas on riike, kus vaktsineeritakse riigi kulul kõiki kuni 26-aastaseid mehi ja naisi.
Lugesin kuskilt, et HPV vastu võib samuti vaktsineerida poisse. Miks? Neil ju emakakaelavähki tekkida ei saa.
Jah, võib vaktsineerida. Poiste vaktsineerimine kaitseb neid HPV-st põhjustatud päraku-, peenise- ja suuõõnevähi ning genitaalkondüloomide eest. Lisaks aitab mõlema sugupoole vaktsineerimine vähendada ringleva viiruse hulka ja nakatumisi. Hetkel esineb HPV-st põhjustatud haigusi meestel vähem kui naistel, seetõttu oleme Eestis ressurssidest lähtuvalt sunnitud tegema valiku, keda riigi kulul esmajärjekorras vaktsineerida.