- Igale naisele oma kleit
- Kohaliku väärtusega uudis
- Titetegu on kunst
- Käed alati soojas
- Põleb heleda leegiga
- Kes on kes: Andrei Sõritsa
Lehele lisatud 20.09.2011, ilmus ajakirjas “Meditsiini Uudised” 13. septembril 2011
Ime Eestis sünnitas mehe kromosoomidega naine | Igale naisele oma kleit
Liis Kängsepp, aripaev@aripaev.ee
Andrei Sõritsa võrdleb katseklaasilapse meisterdamist nii kleidi õmblemise kui ka supi keetmisega. Sel aastal õnnestus tal kleit õmmelda isegi ühele mehe kromosoomidega naisele, kel sündis hiljuti terve ja tugev tütar.
Pildi autor: Väinu Rozental / Äripäev
” Looduses otsi kokku viia on mõnikord väga raske. Inimorganism muutub, seal esineb suuri kõikumisi,” ütleb Sõritsa, kuid tunnistab samas säravate silmadega, et mäng loodusega on väga huvitav ega muutu kunagi rutiinseks, kuna analoogi ju pole ja meie teadmised on tegelikult väga piiratud. Isegi kui katse õnnestub, ei pane see Sõritsat end jumalana tundma.
” Vastupidi! See, mida me teeme, on tegelikult endiselt üsna primitiivne,” sõnab Eesti kuulsaim viljatusraviarst enesekindlalt. ” Meil ei ole efektiivseid kriteeriume, me ei tea, kas emakas läheb käima. See on kõik mäng loodusega.”
Seega tähendab iga katseklaasilaps sõna otseses mõttes katset, mille puhul ei saa keegi anda garantiid, et naise emakasse istutatud embrüod tegelikult päris inimesteks arenevad. Sõritsa erakliinikus Elite õnnestub umbes kolmandik kõigist katsetest. Maailma mastaabis peaks see olema väga hea tulemus.
“Meil on olemas kogemused,” reklaamib Sõritsa oma kliinikut ja naeratab selle juures kavalalt nagu kass Basilio. “IVF-tehnoloogia rakendamine on nagu kleidi õmblemine. Kleit on kleit, aga naistel on erinev kehaehitus – kellele sobib üks lõige, kellele teine. Ka Andrei Sõritsa võrdleb katseklaasilapse meisterdamist nii kleidi õmblemise kui ka supi keetmisega. Sel aastal õnnestus tal kleit õmmelda isegi ühele mehe kromosoomidega naisele, kel sündis hiljuti terve ja tugev tütar. Ime Eestis sünnitas mehe kromosoomidega nainematerjali valimine on iga kord erinev.”
Nii sattus üks Sõritsa hästi õnnestunud kleit Eesti meediasse alles üsna hiljuti. Tartus sündis kolmekilone terve plikatirts, kelle ema polegi kromosoomide järgi naine, vaid hoopis mees. Terve elu oli see inimene pidanud end naiseks. Looduse vingerpuss selgus alles siis, kui ta soovis last saada. Rasestumine ei õnnestunud kuidagi.
Kohaliku väärtusega uudis
“See uudis oli tema jaoks täielik šokk! Mõelge ise: olete terve elu olnud naine, aga ühel hetkel öeldakse, et tegelikult olete mees. Muidugi võib teha kunstpeenise ja naise meheks muuta, aga see oli tema jaoks vastuvõetamatu.
Siiani ei tea keegi, et ta on mees. Isegi tema abikaasa ei tea. Naine ei tahtnud talle öelda, kartes tagajärgi. Võib-olla ta ei sooviks mehega koos elada,” räägib Sõritsa emotsionaalselt.
Kuigi see on Baltimaades harukordne, on mujal maailmas selliseid juhtumeid olnud mitu. Sõritsa sõnul ongi tegemist ainult lokaalselt olulise uudisega, samamoodi nagu on meie jaoks olulised esimesed Eestis toimunud maksa-, kopsu- või neerusiirdamised. Välismaal sellega furoori ei tekita. Ta tunnistab, et tema juures on varem kaks sama probleemiga inimest käinud, kuid neid pole tal kahjuks õnnestunud aidata.
“On väga tore, et suudame rakendada selliseid tehnoloogiaid,” on Sõritsa saavutusega rahul. “Eesmärk ongi näidata, et kui looduses on midagi rikki läinud, on inimest ikkagi võimalik aidata. Ja seda vaatamata sellele, et meie teadmised on piiratud.”
Sõritsa on oma teadmisi püüdnud avardada juba üsna pikka aega, aga täit tõde ei tea veel temagi. Jah, üks naine on tema abiga sünnitanud tervelt kolm korda. Jah, ühes peres kasvab tänu Sõritsa meeskonna abile tervelt neli last. Jah, umbes kolmandik tema juurde tulevatest naistest saavad edukalt emaks. Aga ette ennustada, kellel õnnestub laps saada või kellel mitte, on võimatu. Nii nagu pole võimalik ette ennustada, kas kasiinos langeb võit ruletilauas punase või musta numbri valinud inimesele. Mõnikord tuleb võitu oodata pikalt ja see, kui must võidab kümme korda järjest, ei tähenda veel, et järgmisel korral võidab punane.
Tuleb ette, et kunstliku viljastamise puhul tuleb peavõitu oodata ligi 20 aastat. Tänavu sai emaks naine, kes käis Sõritsa kabinetis 17 aastat järjest. Alles kümnendal katsel õnnestus sel naisel laps saada. Sünnitades oli ta 39aastane. Miks alles nüüd ja praegu, on võimatu öelda.
“Objektiivseid kriteeriumeid ei ole,” rõhutab ta veel kord. “Minu töö on kunst, kus rutiini ei saagi tekkida.”
Titetegu on kunst
Tundub, et Sõritsale meeldib kunst ka sõnakasutuses – oma tööst rääkides kasutab ta mitmesuguseid värvikaid kujundeid. Peale kleidi õmblemise ja ruletilaua võrdleb ta titetegu hea seljanka keetmisega. Kokaraamatus võib retsept olla grammilise täpsusega kirjas, aga ikka juhtub nii, et üks inimene suudab samade koostisosadega keeta supi, mis viib keele alla, samas kui teise tehtud supp ei kõlba üldse süüa.
“Võiksime mõelda selle peale, miks ühes kohas maksab seljanka üks euro, teises viis, aga kolmandas äkki hoopis sada. Nende maitse võib olla väga erinev,” ütleb Sõritsa. “Ma ei kahtle, et saan seljanka keetmisega hakkama, aga omaette küsimus on, kas keegi seda ka süüa tahab.”
Tundub, et sööjate vähesuse üle Sõritsa titevabrik kurta ei saa. Mullu oli kliiniku käive üle 30 miljoni Eesti krooni ja kasumina läks sellest kirja peaaegu 10%.
Tulevikki tundub helge – statistikat vaadates ennustab Sõritsa, et kui katseklaasibeebide osakaal kõigist sündidest kasvab sama hooga edasi, on saja aasta pärast kõik lapsed viljastatud katseklaasis. Praegu on see osakaal Eestis umbes 3%.
Käed alati soojas
Günekoloogiast on Sõritsate puhul saanud pereäri.
Erakliinikus Elite töötavad ka Sõritsa abikaasa ja minia. Poeg Deniss lõpetas mõni nädal tagasi edukalt residentuuri. Nüüd astus noormees doktorantuuri.
Naistearstiks innustas Denissi õppima isa Andrei, kes oma soovituses lähtus ühest rahaga seotud naljaloost.
“Siber, mees sõidab raske veoautoga. Väljas on 40 kraadi külma. Äkki läheb rehv katki,” alustab Sõritsa loo rääkimist. “Autojuht ronib välja ja hakkab rehvi vahetama. Külmad sõrmed aga ei jõua polte lahti keerata. Mees saab pahaseks ja hakkab sõimama: “Ema soovitas õigesti, et õppigu ma naistearstiks – siis on käed soojas ja raha taskus!” ”
Põleb heleda leegiga
Kristina Sõritsa – minia, Elite kliiniku arendusjuht:
“Doktor Andrei Sõritsal on minu elus märksa rohkem rolle kui pelgalt kolleegi ja äia oma, kuigi ka need rollid on loomulikult olulised. Ma võin julgelt öelda, et ta on minu õpetaja ning minu lapsele armastav vanaisa.
Imetlen tema töövõimet, oskust lahendada igapäevatöös tekkivaid keerukaid situatsioone, julgeid ideid ja suutlikkust need ka ellu viia. Ta põleb heleda leegiga ning ma siiralt loodan, et see leek püsib sama kuuma ja heledana veel palju aastaid, andmaks valgust ja jõudu kõikidele teda ümbritsevatele inimestele.”
Kes on kes : Andrei Sõritsa
- Sündinud:
25.11.1961 Peres kolm last: 15aastane Sander, 23aastane Dina ja 28aastane Deniss - Haridus:
1978–1984 Tartu Ülikooli arstiteaduskond, MD
1984–1985 Tartu Ülikooli internatuur
1997 kõrgem kvalifikatsioonsünnitusabi ja günekoloogia erialal
1990 Minski Riiklik Meditsiiniline Instituut, meditsiinikandidaat - Teenistuskäik:
2001– ASi Kliinik Elite asutaja ja juhataja
1998–2007 dotsent, Tartu Ülikooli naistekliinik, sünnitusabi- ja günekoloogiakateeder
1998– OÜ Tähe Erakliinik asutaja ja juhataja
1998–2001 Eesti Bioeetika Nõukogu liige
1997–1998 Tartu Ülikooli naistekliiniku juhataja kt, sünnitusabi- ja günekoloogiakateeder
1989–1998 Tartu Ülikooli naistekliiniku sünnitusabi- ja günekoloogiakateedri assistent
1985–1989 vanemlaborant, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia instituut - Tunnustused:
2006 Eesti Punase Risti II kl teenetemärk - Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus:
1997– iga-aastase heategevusaktsiooni “Laps igasse peresse” organisaator
Fondi Lootus asutaja
Endocrinology for Central and East Europe’i liige
ESHRE (European Society of Human Reproduction and Embryology) liige
1995–1997 kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust ettevalmistava komisjoni liige
Eesti Naistearstide Seltsi liige - Teadustöö põhisuunad:
viljatuse diagnoosimine ja ravimine,
viljatuse ja endometrioosi epidemioloogia, diagnostika ja ravi,
abistava reproduktsiooni tehnoloogiad (tehisviljastamine, munarakudoonorlus),
günekoloogilised diagnostilised meetodid,
perinatoloogia - Jooksvad grandid:
2009–2014 Reproduktiivmeditsiini TAKi grandi täitmisel lepinguline partner