Archive for november, 2017

Terviseuudised: Kiudained hoiavad tervist ja kehakaalu

Postitus ilmus terviseuudised.ee lehel 06.11.2017

Kiudainetel on tähtis roll toidu seedimisel ja toitainete imendumisel ning kiudaineterikas toit aitab kauem hoida täiskõhutunnet, mis omakorda hõlbustab kehakaalu kontrollimist.

 

Samuti on tõestatud kiudainete vähiriski alandav toime ning tähelepanu on saanud nende osa teatud haiguste profülaktikas nagu ateroskleroos, südame isheemiatõbi, diabeet, rasvumine, kõhukinnisus.

Kiudained jagunevad kahte rühma – vees lahustuvad ja mittelahustuvad. Mõlemat tüüpi kiudained on olulised meie tervisele ja seedimisele ning haiguste ennetamisel.

 

Veeslahustuvad kiudained imavad vett muutudes seedimisprotsessis geelitaoliseks massiks. Täiskõhutunne kestab kauem, mis aitab vältida ülesöömist ja kehakaalu paremini kontrolli all hoida. Muutes toidumassi pehmemaks, liigub see kergemini läbi soolestiku.

Veeslahustuvad kiudained alandavad ka veresuhkrutaset, mis aitab kontrollida diabeeti, ning mõjutavad kolesteroolitaset veres.

Veeslahustuvaid kiudaineid leidub näiteks kaunviljades (oad, herned, läätsed), kaeras, odras, linaseemnetes, puuviljades, avokaados.

 

Vees mittelahustuvad kiudained on olulised meie soolestiku tervise hoidmisel. Neid kiudaineid meie organism ei seedi – nad ei lahustu ega lagune seedetraktis. Mittelahustuvad kiudained lisavad toidumassile mahtu ning kiirendavad selle liikumist seedekulglas. Need kiudained hoiavad meie seedimise korrapärase ja toimivad justkui “harjana” meie soolestikus. Neil on lahtistav toime ning nad aitavad vältida kõhukinnisust.

Vees mittelahustuvaid kiudaineid leidub näiteks täisteraviljas, kliides, pruunis riisis, maisis, pähklites, aedviljas (brokoli, suvikõrvits, kapsas, porgand, tomat, seller, tumedad lehtköögiviljad), viinamarjades, rosinates.

 

Ühed ei ole tähtsamad kui teised. Mõlemad – nii vees lahustuvad kui mittelahustuvad kiudained – on meie toidulaual igapäevaselt olulised. Päevaseks üldiseks kiudainete tarbimise normiks soovitatakse 20-35g.

 

Jälgige, et teie menüüs leiduks piisaval hulgal suure kiudainesisaldusega toiduaineid. Kujundage selliste toiduainete söömisest igapäevane harjumus. Jälgige kiudainete sisaldust toidus ka näiteks sageli reisil viibides või väljas süües.

 

Kiudainerikkaid toite süües on oluline tarbida ka piisavalt vedelikku, kuna need seovad vett, mistõttu suureneb toidu mass maos ja täiskõhutunne tekib kiiremini.

 

Kiudainetel on meie igapäevases menüüs (ja võib öelda, igas toidukorras) väga tähtis koht. Need on oluline osa tasakaalustatud toitumisest. Lisage oma menüüsse rohkem kiudainerikkaid toite ning teie seedimine paraneb ja tervis muutub tugevamaks.

 

Artur Minenko, Elite kliiniku toitumisnõustaja

 

toitumisnoustaja Artur Minenko 2017

Elite kliinik vajab spermadoonoreid

 

Elite kliinik vajab spermadoonoreid! Oodatakse 19- 38 aastaseid terveid mehi, kel on kindel soov ja tahtmine osutada omapoolset abi viljatutele paaridele ning kelle spermanäitajad on piisavalt head.

Doonorikandidaadid läbivad kliiniku kulul põhjalikud spermatosoidide ja infektsioonide analüüsid ja täidavad teatud ankeedid.

NB! Kas doonorikandidaat sobib doonoriks, selgub pärast spermanalüüsi andmist. Enne doonoriks saamist on vaja eelnevalt teostada 2 korral spermaanalüüs, mille eest doonorikandidaat hüvitist ei saa.

Kui doonorikandidaat on andnud nn üldspermaanalüüsi ja selle analüüsi tulemus on piisavalt hea, kutsutakse doonor andma teist nn täisspermaanalüüsi ja infektsioonide analüüse verest ja uriinist.  Kui kõik need analüüsid on korras ja tulemused on head, spermatosoidide külmutamiskindluse proovi tulemus on rahuldav ja täidetud doonoriankeedis ei ole doneerimist välistavaid andmeid, saab doonorikandidaadist doonor, kellele on järgnevatel doneerimiskordadel kõlbuliku sperma loovutamise eest ette nähtud hüvitis.

 

Doonorid saavad spermaloovutamise eest kompensatsiooni 100 EUR kahes järgus – kõlbuliku loovutamise järgselt (50 EUR iga kord) ja peale 6-kuulise loovutamisperioodi lõppu (50 EUR iga kõlbuliku loovutuskorra eest) – juhul kui ka siis läbiviidavad infektsioonide analüüsid on korras.

Doonori isikuandmeid ei avalikustata – retsipiendid saavad näha vaid doonorite teatud füüsilisi ja kliinilisi näitajad (kaal, pikkus, silmade ja juuste värv, veregrupp, reesusfaktor), haridust ja rahvuslikku kuuluvust.
Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita – info ei välju kliinikust.

 

Doneeritud spermatosoidid külmutatakse ja säilitatakse vedelas lämmastikus.

 

Alljärgnevalt mõningad ennetavad vastused tekkida võivatele küsimustele:

Kelle puhul doonorispermat kasutatakse? Doonorispermat kasutatakse nende paaride puhul, kus on tegemist väga halva mehepoolse sperma kvaliteediga. Kas väga madal või olematu spermatosoidide arv, väga halb spermatosoidide ehitus või väga halb spermatosoidide liikuvus. Enamasti ent nende näitajate kombinatsioon.

 

Kuidas doonorispermat kasutatakse? Doonorispermat kasutatakse kas nn. emakasisese insemineerimise protseduuris (IUI), mis tähendab seda, et peale spermatosoidide pesemist ja liikuva fraktsiooni rikastamist süstitakse spermatosoidide lahus peene plastkapillaari kaudu retsipientnaise emakasse ja seda viimase ovulatsioonipäeva vahetus läheduses või siis kehavälise viljastamise protseduuril (IVF). Enamasti eelneb IUI puhul ovulatsioonile ka nõrk stimulatsioon, et toetada munaraku arengut ja kasvu. Meetodi kohta saab lähemalt lugeda Viljatuse lehekülje meetodite alalõigust – IUI (intrauterine insemination) .

 

Doonoriks saamisest huvitatud meeskodanikud saavad lähemat informatsiooni telefonil 7409930 või aadressil andre@elitekliinik.ee – bioloog A.Taimalu.

 

Lisaks: Võimalus vaadata ka spermadoonorluse kohta tehtud videot – potentsiaalse doonorikandidaadi silmade läbi, lugeda Õhtulehes ilmunud Spermadoonorluse lugu või Tarbija 24.ee lehel ilmunud artiklit spermadoonorlusest.