GYNE KLIINIK, Kalda tee 34, Tartu
Gyne Kliinik on kollektiivpuhkusel 23.12.16-01.01.17.
Vastuvõtuaegades võib esineda muudatusi – täpsem info telefonil 734 3434 või jana@elitekliinik.ee.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
GYNE KLIINIK, Kalda tee 34, Tartu
Gyne Kliinik on kollektiivpuhkusel 23.12.16-01.01.17.
Vastuvõtuaegades võib esineda muudatusi – täpsem info telefonil 734 3434 või jana@elitekliinik.ee.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
ilmus “Meditsiini Uudistes”, 25.01.2005,
“Sõritsa avas Tartus kolmanda kliiniku”
Jaanuari algusest töötab Annelinnas erakliinik Gyne mis on Tähe erakliiniku ja Elite kliiniku kõrval kolmas naistearst Andrei Sõritsale kuuluv kliinik Tartus.
Uus vastuvõtt on avatud Kalda teel sama kortermaja (nr.34) esimesel korrusel- kus on juba aastaid töötanud hambaravikliinik Maxilla.
“Käisime enne endiste ilusalongi ruumide ostmist Maxillas küsimas- kas asukoht on end õigustanud-” tunnistas Sõritsa. “Lähedal asuvate Nõlvaku ja Mõisavahe perearstikeskuste arstid kinnitasid- et osa nende patsiente soovib siinkandis käia ka naistearstide vastuvõtul.”
Annelinna piirkonnas elab ligi kolmandik tartlastest- kuid naistearstide vastuvõttu seal seni polnud.
Gyne kliinikus võtab vastu neli naistearsti. Kohapeal on võimalik anda kõiki analüüse. Kliinik kasutab ülikooli kliinikumi labori teenuseid- sest väikesel kliinikul ei ole Sõritsa hinnangul otstarbekas pidada ülal oma laborit.
Arstide kasutada on uued aparaadid ultraheliuuringuteks ja loote südametegevuse uurimiseks. Kui patsient vajab operatsiooni või soovib oma arsti käe all sünnitada- pöördub ta selleks ajaks Elite kliiniku majja- kus on kaks kaasaegset operatsioonituba.
Sõritsa ei usu- et kahe miljoni kroonine investeering Gyne kliinikusse end niipea tagasi teeniks ja see ei olevatki eesmärgiks. “Peaeesmärk on toetada olemasolevaid kliinikuid- teha naistele konsultatsioonil käimine mugavaks- harjutada neid meie süsteemiga. Muidugi loodame- et vastuvõtul käivad naised tulevad meile ka sünnitama. Kuidas meil minema hakkab- otsustavad patsiendid – kas nad jäävad meie teenustega rahule-” ütles ta.
Gyne kliiniku juhataja Svetlana Räim tõi esile ligi 140-ruutmeetrise korteri ruumilahendust- mis võimaldab patsientidele privaatsust. Kliiniku kahes otsas on eraldi ootenurgad. Sisekujundus on tehtud heledates soojades toonides ja nagu Sõritsa kliinikutele omane- on seintel meeleolu loomiseks maastiku- ja lillemaalid.
Kliiniku külastamise eest tuleb patsiendil maksta sada krooni korrast- millest pool moodustab visiiditasu. “Kõik maksab-” nentis Sõritsa ja nimetas- et neil kasutatakse protseduuridel ainult ühekordseid vahendeid- ruumides on võimas ventilatsioon- mis tagab pideva värske õhu voo- täidetud on kõik isikuandmete kaitse nõuded. Ja mis peamine – arstidel on patsiendi jaoks aega.
“See on hea- et patsientidel on valikuvõimalus: kas minna ülikooli kliinikumi või erakliinikusse. Ka kõige rikkam riik ei saa teha kõigile võrdset ja sama ajal head süsteemi-” jätkas Sõritsa ja meenutas- et nõukogude ajalgi polnud tegelikku võrdsust- isegi siis olid “neljandad haiglad” ja hea arsti juurde pääsemiseks maksti althõlma. “Siin on ametlik hinnakiri.”
Svetlana Räim lisas- et kõigi protseduuride ja analüüside vajalikkus räägitakse patsiendiga enne läbi. “Loeme koos raha ja otsustame- millele kulutada.”
Sünnitus erakliinikus maksab patsiendile 5900 krooni- hinnas sisaldub ka kaks sünnitusjärgset päeva perepalatis. Perekooli loengud naise raseduse ajal on tasuta.
Mõlemad arstid rõhutasid: nagu naistel on enamasti kindel juuksur ja hambaarst- soovivad nad ka oma naistearsti.
“Riiklikus süsteemis on sageli nii- et esmase vastuvõtu teeb üks arst- operatsiooni teine. Meil vastutab patsiendi eest üks arst algusest peale. Patsientidele ei meeldi rääkida oma asju jälle uuele inimesele otsast-” nentis Svetlana Räim- kes enne lapsepuhkusele minekut töötas seitse aastat Võru haigla sünnitusosakonna juhatajana.
Sõritsa ütles- et väiksemas haiglas tuleb arstidel kokku puutuda kõigi uuringute ja protseduuridega- teha operatsioone ja vahel sisuliselt üksinda lahendada keerulisi juhtumeid- sest kolleege on kohapeal vähe. “Väikeses haiglas saab arst- eriti veel osakonna juhataja- hea praktika-” oli Sõritsa juhataja valikuga rahul.
Sõritsa sõnul on Tartus naistearstide teenuste turg täis- konkurents tihe ja seetõttu ei plaani ta rohkem kliinikuid avada.
Svetlana Räim tõdes aga- et turg ei ole siiski küllastunud- kui ülikooli kliinikumis on naistearstile järjekord kaks kuud. “See on pikk aeg. Inimene ei lähe ju nalja pärast arsti juurde- tal on mure- mis ootab lahendamist.”
Gyne kliinik otsustas oma avamist tähistada heategevusliku loengusarjaga- mille peateemadeks on naise bioloogiline tsükkel- kaasaegsed rasestumisvastased vahendid ja peamised seksuaalsel teel levivad haigused. Juhataja arvas- et tasuta loengud võiksid huvi pakkuda ka piirkonnas asuva mitme gümnaasiumi õpilastele.