Ilmus Apotheka ajakirjas Naerata, kevad 2017.
Tekst: Deniss Sõritsa, naistearst, Elite Kliinik. Fotod: Marit Kuusk, Shutterstock.
Ülevaatlikud andmed viljatuse probleemi ulatusest Eestis puuduvad, kuid arvatakse, et ligi viiendikul peredest võib laste saamisel esineda meditsiinilisi probleeme.
Viljatuseks nimetatakse olukorda, kus mees ja naine soovivad saada last, kuid naine pole aasta jooksul rasestunud. Viljatus võib olla nii naise-, mehe- kui ka mõlemapoolne.
Viljatuse põhjused
Kliiniliste uuringutega saab viljatuse oletatava põhjuse enamasti kindlaks määrata,
vaid umbes viiendikul juhtudel jääb see selgusetuks.
Naise osa abielupaari viljatuses on umbes 40 protsenti juhtudest, meeste osa teine 40 protsenti. Täpsema põhjuse väljaselgitamiseks tehakse naisele vaginaalne läbivaatus, ultraheliuuring, jälgitakse naisel ovulatsiooni, määratakse munajuhade kvaliteeti ja hormoonide taset, mehel uuritakse spermatosoidide tootmist ehk nende hulka, liikumist ja kuju.
Mehe viljatuse põhjused on sageli:
- spermatosoidide väike arv,
- spermatosoidide halb liikuvus,
- spermatosoidide halb kuju (morfoloogia),
- spermatosoidide mittetootmine munandite puudulikkuse tõttu või nende
puudumine (näiteks seemnejuhade sulguse tagajärjel), - raskused suguühtel.
Naise viljatuse põhjusteks võivad olla:
- hormonaalsed häired,
- kahjustunud või blokeeritud munajuhad, mis takistavad munaraku ja spermatosoidi kohtumist,
- endometrioos, mille korral emaka kude levib ja kahjustab naabruses asuvat reproduktiivkude,
- eriti sitke emakakaela lima, mida spermatosoidid ei läbi
Viljatusravi
Kunstlik viljastamine võib aidata enamiku, ehkki mitte kõigi nende juhtude korral. On ka olukordi, kus korduvate ravitsüklite tulemusena võib viljakus normaaltaseme lähedale taastuda.
Viljatuse raviks kasutatavad meetodid sõltuvad paari tervisenäitajatest, eelkõige naise ja ka mehe reproduktiivse süsteemi toimimisest. Naistel on esmatähtsad munasarjade, munajuhade ja emaka seisund, meestel seemnevedeliku kvaliteet ja spermatosoidide hulk. Ent viljatusravi meetodid olenevad ka näiteks pärilike haiguste
esinemisest suguvõsas.
Kunstliku viljastamise käigus ergutatakse naises lõpuni arenema tema enda munarakkudest rohkem kui looduses tavapäraselt – sõltuvalt munasarjade seisundist ja hormonaalsele ravile allumise võimest 2 kuni 20 (looduses enamasti vaid üks). Tänu sellele on pärast viljastamist mehe spermatosoididega suurem võimalus kvaliteetsema ja tervema embrüo valimiseks ning naisele tagasi siirdamiseks.
Sealt edasi teeb siiski naise organism lõpliku valiku – kas embrüo pesastub, kas pesastunud embrüo areneb looteks ning kas loode areneb normaalselt lõpuni ning
sünnib elusa ja tervena. Nagu ka loomuliku rasestumise korral sõltub see sellest, missuguses seisundis on emaka endomeetrium ehk kiht, kuhu embrüo peaks kinnituma.
Samuti on olulised platsenta areng ja funktsionaalsus, raseduse loomulik hormonaalne kontroll jm.
Viljakust tuleb hoida
Kunstlik ehk kehaväline viljastamine pole viljatuse ravis tavaliselt esmane. Ka teised lahendused, näiteks vahekorra ajastamine, tuleks enne ära proovida. Naine saab oma viljakuse säilimise eest mitmel moel ka ise hoolt kanda.
Tupe mikrofloora seisukord mõjutab ka rasestumist, sest tupe mikrofloorale mõju avaldavad põletikulised protsessid takistavad rasedaks jäämist. Tupe mikrofloora hoidmiseks tuleks õigesti toituda: süüa regulaarselt hapupiimatoite, juua iga päev hapupiima või keefirit, süüa jogurtit.
Hügieen. Viljatusprobleemide korral tuleks hoiduda intiimpesugeelidest, sest kui tupe limaskest on tundlik, kutsuvad need mikroflooras muudatusi esile. Sellisel juhul võiks eelistada lasteseepi. Korduvate põletike korral ei soovitata menstruatsiooni ajal kasutada tampoone. Ka seksuaalhügieen on väga tähtis. Nii enne kui ka pärast vahekorda peavad mõlemad partnerid end pesema. Igasuguse mikrofloora kontsentratsioon tupes tõuseb vahekorra ajal ning kui oma kaitsesüsteem (laktobatsillid) ei tööta hästi, võib bakterite tasakaal tupes muutuda.
Tupepõletik on sageli seotud partneri vahetusega: eri mikroobide kombinatsioonid satuvad tuppe ning organism ei jõua nende kõigi vastu võidelda. Partnerite vahetuse korral on väga tähtis kasutada kondoomi.
Loobu suitsetamisest. On tõestatud, et suitsetamine muudab tupe mikrofloorat.
Jälgi kaalu. Ülekaal vähendab rasestumise võimalust. Mõju avaldab ka alakaalulisus, sest sellega on seotud hormonaalsed muutused. Oluline on ka meeste kaal.
Külasta õigeaegselt naistearsti.Põletikulise protsessi korral tuleb kindlasti minna õigel ajal arsti juurde. Põletiku tagajärjel võivad toimuda muutused, mis vähendavad rasestumisvõimalust. Kui naine saab õigel ajal ravi, aitab see ära hoida võimalikke probleeme rasestumisega.>
Ravimid võivad samuti mõjutada nii naiste kui ka meeste organismi mikrofloorat. Sageli võivad sellega seoses tekkida muutused bakterite tasakaalus.
Beebi enne ema 30. eluaastat. Loodus eeldab, et naine sünnitab alla 25 aasta vanuselt. Kui naine lükkab sünnituse 30. eluaastatesse, suureneb endometrioosi risk ja seoses sellega väheneb rasestumise võimalus. Kui ka naise emal oli probleeme rasestumisega, võiks lapse saamisele hakata mõtlema varakult. Osas uuringutes on tõestatud, et mõningad lastetusega seotud haigused on pärilikud.
Probleeme võib esineda ka seoses hormonaalsete häiretega. Juba 15-aastastel tüdrukutel peaksid menstruatsioonid olema regulaarsed ning kui see nii ei ole, tuleb pöörduda arsti poole. Sageli on õigel ajal saadud ravi või isegi aegsasti pandud diagnoos suureks abiks edaspidiste otsuste tegemisel.
Mehe tervis
Ka meeste viljakust mõjutavad suitsetamine, hügieeni eiramine ja partnerite vahetamine. Mehed peaksid käima uroloogi juures ja jälgima, et neil poleks haigusi, mis võivad tulevikus mõjutama hakata naise rasestumist. Spermatosoidid armastavad jahedust, seetõttu pole mehele, kel võib esineda viljatusrisk, soovitatavad kuumad vannid ja väga kitsad püksid.
Kaaluda võiks rakkude säilitamist. Enne ükskõik millist operatsiooni kõhuõõnes tuleks arstiga aru pidada edaspidise viljakuse säilitamise asjus. Näiteks enne operatsioone, keemia- või radioloogilist ravi on võimalik nii meestel kui ka naistel rakud säilitada. See võib olla ainus võimalus oma geneetilise lapse saamiseks. Ka mitteonkoloogiliste operatsioonide korral tuleb sel teemal arstiga nõu pidada.
Samas pole tarvidust liigselt muretseda. Pole mõtet end varakult hakata hirmutama mõttega, kas saad lapsi või mitte. Rasestumiseks on vaja aega. Sajast tervest paarist vanuses kuni 25 eluaastat rasestub naine ühe kuu jooksul 20–25 paaril ja alles aasta jooksul kõigil ülejäänutel. Stress mõjutab nii muna- kui ka spermarakkude produktsiooni ning seega on oluline, et ennast selliste mõtetega ei hirmutataks.