Posts Tagged ‘2005’

(2008) Heategevusaktsioon “Laps igasse perre” ka 2008.aastal

AS Kliinik Elite | Pressiteade nr 1/2008

 

1. märtsil algav heategevusaktsioon “Laps igasse perre” on pühendatud prof. Aino Järvesoo mälestusele.

Aino Järvesoo on olnud Eestis suurimaks lastetute perede toetajaks.

Aastatel 2001-2003 annetas Järvesoo 3,8 miljonit krooni, mille abil tuli ilmale 156 last. Aino Järvesoo abiga osteti ka kunstliku viljastamise protseduuri jaoks vajalik laseraparatuur. Tema sooviks oli toetada eelkõige noori kuni 35-aastaseid ja terveid Eesti kodanikke.

Märkimisväärset tuge on lastetutele peredele pakkunud ka Eesti Haigekassa, tänu millele on lastetuse ravi ja kunstlik viljastamine muutunud kättesaadavaks üha suuremale hulgale abivajajatele.

 

2008. aastal tehakse Tartus erakliinikutes Elite ja Tähe 50 tasuta kunstliku viljastamise protseduuri aktsiooni “Laps igasse perre” raames. Patsiendil tuleb tasuda esialgu ise ravimite eest, hiljem vastavalt seadusele need kulud kompenseeritakse.

Heategevusaktsioonis osalemise tingimusteks on Eesti kodakondsus naisel, naise vanus alla 35 eluaasta, Haigekassa kindlustatus ja näidustus kehaväliseks viljastamiseks.

Kui varasemalt said aktsioonis osaleda ainult need paarid, kel peres ei olnud veel lapsi ja kes ei olnud varasemalt samast aktsioonist osa võtnud, siis sel aastal ei oma eelnevalt nimetatud asjaolud enam tähtsust.

Oluline on jätkuvalt nii mehe kui ka naise tervis – mõlemad paari osapooled peavad olema terved. Eriti peetakse seda silmas meeste puhul.

Registreeruda saab Elite erakliiniku telefonil 7409930 ja Tähe erakliiniku telefonil 7348145. Aktsioonist huvitatutel palume registreeruda dr. Svetlana Räime või dr. Reet Küütsi vastuvõtule.

Koostanud:

Kristina Sõritsa
arendusjuht
Kliinik Elite AS
7409930
55689664
head@fert-c.ee
www.fert-c.ee

(2007) Aasta 2006 Tartu erameditsiinis – Elite, Tähe ja Gyne näitel

AS Kliinik Elite
Pressiteade nr 1/07 12.01.2007

Nagu ka paljude muude valdkondade jaoks, võib 2006. aastat nimetada ka Tartu erakliinikute Elite, Tähe ja Gyne jaoks heaks aastaks. Üha enam inimesi on otsustanud end ravida erakliinikutes, see võiks olla märgiks tõusvast usaldusest erameditsiini vastu.

Kõige suuremat kasvu võib täheldada külastuste arvus. Kui 2002. aastal oli aastas kolme kliiniku külastusi kokku 13750, siis aasta-aastalt kasvades sai 2006. aastal ületatud 20000-nde künnis. Ka asutamisaasta poolest kõige värskemas Tartus Annelinnas tegutsevas Gyne kliinikus on patsientide arv tõusnud.

Ümberkaudsed inimesed (eriti rasedad!) on avastanud, et mugav on külastada arsti oma elukohas. Need näitajad on märk sellest, et inimesed hindavad võimalust valida, võimalust ise otsustada, millise arsti juures ja millises raviasutuses end ravimas käia.

Ka operatsioonide hulk on püstitanud 2006. aastal omamoodi rekordi.

Selle asjaolu taga peitub tõenäoliselt patsientide eelistus viia ühes kohas alustatud ravi samas ka lõpule, mis on patsiendi jaoks kindlasti lihtsam, kui pöörduda operatsiooniks mõne teise raviarsti või asutuse poole. Muutusena võib välja tuua vähenenud narkooside hulga Tähe kliinikus, mis tuleneb eelkõige koondumisest Elite kliinikusse.

Suunates patsiendid Elite operatsioonide osakonda, on kõikidel arstidel Gynest, Tähest ja Elitest võimalus lahendada patsientide proleeme, mis vajavad kirurgilist ravi.

Peamiste protseduuride ja operatsioonide nimekiri püsib aasta-aastalt üsna sarnane. Palju teostatakse aborte ja laparoskoopiaid. Võrreldes eelnevate aastatega on suurenenud LOR operatsioonide osakaal.

2006. aastal oli 2005. aastaga võrreldes enam ka
keisrilõikeid (vastavalt 38 ja 21). Selle tõusu põhjus on aga eelkõige üldises sünnituste arvu tõusus.

Nii nagu mujalgi Eestis, tõusis sündide arv ka Elite erakliiniku sünnitusosakonnas. Jõudsalt suurenes Elite perekoolist osavõtt.

2005.aasta 102 sünnitaja ja 106 lapse (4 paari kaksikuid) kõrval tõi 2006.aasta Elitesse 117 sünnitajat ja sama palju uusi ilmakodanikke.

Poisse oli 2006. aastal 59 ja tüdrukuid 58. Tõus pole küll märkimisväärne, kuid siiski võib täheldada kasvus teatavat jäjepidevust.

Sünnitajate arvu tõusu taga on Elite erakliiniku juhataja dr. Andrei Sõritsa sõnul inimeste järk-järgult suurenev usaldus ja mugavuse ja kindlustunde väärtustamine. Sünnitaja ja tema pere jaoks on oluline teada, et ämmaemand ja arst juhivad sünnitust personaalselt. Privaatsus muutub üha olulisemaks.

Ka kunstliku viljastamisega seotud protseduuride arvu juures võis täheldada mõningast suurenemist 2006. aastal. Seda võib seletada nii inimeste teadlikkuse suurenemisega (s.t arsti poole pöördutakse viljatuse probleemide tekkimisel üha varem) ning samuti arstiabi kättesaadavuse paranemisega tänu Eesti Haigekassa toele.

Äärmiselt olulised on  riigipoolne abi ning poliitilised otsused ravimikulude hüvitamiseks. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu nägi ette kehavälise viljastamise protseduuride ravimikulude osalist hüvitamist 2006. aasta riigieelarves selleks eraldatud vahenditest.

Kunstliku viljastamise abil saavutatud raseduste protsent on jätkuvalt kõrge.

Jätkus nii sperma- kui ka munarakudoonorite otsimine. Siiski näitas ka 2006. aasta, et doonoriks pürgijaid võiks olla märksa rohkem, kuna abivajajate hulk aina suureneb. Kui aastas tehakse Elite kliinikus üle kahesaja kunstliku viljastamise, siis nende hulgast 40-l juhul on tegemist doonormunaraku viljastamisega. 2006. aastal oli Elite kliinikul 28 spermadoonorikandidaati.

Haigekassa lepingumahtude osa on viimase kahe aasta jooksul oluliselt tõusnud ning see on ka põhjus, miks on saanud järjekorrad püsida mõistliku pikkusega. Elite erakliiniku arst-administraator Marju Nigu sõnul on koostöö Haigekassaga läinud järjest paremaks. Kui aastatel 1999-2002 oli lepingumahtude kasv järk-järgult suurenev, siis hüppeline kasv algas 2003. aastal.

Töötajate arv on püsinud võrreldes 2005.aastaga stabiilsena, 2006. aastal töötas Elite, Tähe ja Gyne kliinikutes kokku 50 arsti, nendest 20 on
spetsialiseerunud günekoloogiale. Võrreldes 2005. aastaga on mõnevõrra suurenenud vajadus abipersonali järele.

Nende näitajate põhjal võib arvata, et Eesti elanikud väärtustavad üha enam oma tervist ja on nõus vajadusel ka sellesse isiklikest vahenditest investeerima.

Nii nagu 2006 oli hea aasta nii Elitele, Tähele kui ka Gynele, oli eelmine aasta viljakas ka kolme kliiniku personalile – emaks sai neli töötajat ja 2007. aasta kevadsuvel maitsevad eelmise aasta vilju veel kaks noort ema.

Pressiteate koostanud ja täiendav informatsioon:

Kristina Sõritsa
Elite kliiniku arendusjuht
telefon: 55 689 664, 7409930
e-post: kristina@elitekliinik.ee

(2006) Elite kliinikus avati autahvlid suurannetajatele

AS Kliinik Elite | Pressiteade nr 2/06 19.04.2006

19. aprillil avati Elite erakliinikus tänusein autahvlitega suurannetajatele.

Toetajate tänuseina avas Elite erakliiniku juhataja dr. Andrei Sõritsa. Tema sõnul on see austusavaldus nendele inimestele, kes on aidanud paljusid Eesti peresid.

Kuldsetele autahvlitele on graveeritud suurte annetajate nimed.

 

Suurimaks lastetute perede toetajaks on olnud heategijana tuntust kogunud, ent praeguseks siitilmast lahkunud professor Aino Järvesoo. Aastatel 2001-2003 on Järvesoo annetanud 3,8 miljonit krooni. Väliseestlasest metseeni Aino Järvesoo annetustest saadud raha eest tuli kunstliku viljastamise teel ilmale 156 last.

Aino Järvesoo abiga osteti ka kunstliku viljastamise protseduuri jaoks vajalik laseraparatuur. Tema sooviks oli toetada eelkõige noori (kuni 35 eluaastat) ja terveid Eesti kodanikke.

 

Märkimisväärset tuge on siinsetele lastetutele peredele pakkunud ka Eesti Haigekassa. Lätis ja Leedus ei toeta haigekassa kehavälist viljastamist. Eestis tasub haigekassa üle poole patsiendi poolt tehtavatest kulutustest ravimitele ja protseduuridele. Tänu sellele on Elite kliinikus patsiente kõikidest Eesti maakondadest.

 

Suursponsorite kõrval on aga läbi aegade kunstlikku viljastamist toetanud ka mitmed linnavalitsused, riiklikud asutused, äriühingud ja eraisikud.

(2005) Elite ületas eelmisel aastal saja sünnituse künnise

30. detsembril kell 01.15 oli Tartus Elite erakliinikus 2005. aasta 100. sünnitus. Eelnevatel aastatel pole niisuguse tähiseni jõutud.

MARIKA KUSNETS
marika@mu.ee

Sillasoode peresse sündis teine laps. Kaheaastasele perepojale lisandunud 49-sentimeetrine tüdruk kaalus 3330 grammi. Pere sai juba 31. detsembri õhtul koju – tähistama nii lapse sündi kui uut aastat.


Tütarlaps õnnesärgis

Sillasoode pere oli sünnituse vastu võtnud Svetlana Räime sõnutsi hästi optimistlik ja tore. “Haiglasse saabusid nad 29. detsembri õhtul. Sünnitustegevus oli juba alanud. Valutamise perioodi veetis naine mullivannis. Kella ühe paiku oli asi sealmaal, et väike ilmakodanik võis sündida. Laps sündis n-ö õnnesärgis, loote veepõis purunes alles lapse sündimise ajal,” märkis arst.
Sündi hinnatakse 10-palli süsteemis. Kõik funktsioonid saavad optimaalselt kaks palli. “Siin oli kõik korras: tita oli roosa, heas toonuses, elav, tegi häält,” kommenteeris dr Räim.
Lastearst Eha Kallase hinnangul oli see igati tragi tütarlaps. Elites on kombeks, et sünnituse juures viibib ka lastearst. Soovi korral võib laps jääda edaspidigi sama arsti järelevalve alla.
Õnnesärgis sündinud tüdruk sai nimeks Katarina ja kosub ema Karin Sillasoo hinnangul kenasti.


Privaatsust hinnatakse

“Püüame minimaalselt sekkuda normaalsesse sünnitusse – jätta perele privaatsus, et neil ei oleks ühtegi negatiivset emotsiooni. Oleme rohkem jälgivas funktsioonis,” selgitas Svetlana Räim. “Propageerime just normaalset füsioloogilist sünnitust, mille juures on põhilisteks valutustamise vahenditeks soe vesi, mullivann, massaaž. Kui austada pere energeetilist kooslust, siis tavaliselt ei pea ka sekkuma. Arvan, et see on väga oluline.”
Sajas sünnitaja oli Elite personalile oluline tähis. Eelmisel aastal sündis Elite kliinikus kokku 106 last (50 poissi ja 56 tüdrukut), 2004. aastal 64 last. Läinud aastasse jäävad ka kliiniku ajaloo esimesed kaksikud. Ja kohe neli paari!
Erakliiniku Elite kolmekorruseline hoone valmis 2001. aastal ning see tunnistati ka aasta parimaks ehitiseks. Kliiniku sünnitusosakonnal (juhataja Lea-Mai Mitt) on kaks sünnitustuba 2. korrusel ja sünnitusjärgsed toad 3. korrusel. Kõigis ruumides on televiisor ja dušiga varustatud tualettruum, samuti personali väljakutse nupp. Sünnitustoad on kaasaegse varustusega ema ja lapse/loote jälgimiseks. Ühes sünnitustoas on mullivann.
Sünnitusel on võimalik kasutada kaasaegseid valutustamise meetodeid (veeplokk, naerugaas, tuimestussüst emakakaela kõrvale, epiduraaltuimestus). Kliinikus tehakse kõiki sünnitusabi operatsioone (vaakumekstraktsioon, keisrilõige). Töötab kolm valvearsti: Reet Küüts, Svetlana Räim ja Lea-Mai Mitt.


Kunstliku viljastamise kogemus

Elites teostati 2005. aastal 220 kunstliku viljastamise protseduuri, rasestus 70 naist (31%). Pooled neist sünnitasid Elite kliinikus.
Svetlana Räime sõnutsi kulgeb kunstlikult viljastatud rasedus enam-vähem samamoodi nagu tavaline rasedus. “Eks ta muidugi ole suurem emotsionaalne pinge perele ja arstile. Aga reeglina kulgevad need rasedused komplikatsioonideta. Ehk tuleb natukene sagedamini käia arsti juures, eelkõige nõustamise aspektist lähtudes, et hirme maha võtta.”
Uuringute maht ja kogemus aina suurenevad. Saadakse hakkama üha keerulisemate patsientidega.
“Praegu doteerib haigekassa kolme kunstliku viljastamise protseduuri, aga riigil on plaanis neid peresid veelgi rohkem aidata – suurendada doteeritavate protseduuride arvu ja tõsta ka dotatsiooni määra. Riigi eelarvest on selleks eraldatud 1 miljon krooni. On olnud paare, kus naine rasestub alles pärast viiendat-kuuendat protseduuri. Kliiniline kogemus on samuti väga oluline. On juhtunud, et ühes kliinikus ei ole naisel õnnestunud rasestuda, aga teises õnnestub. Ei tasu lootust kaotada,” oli tohter optimistlik.


Abi sookaaslasele

Svetlana Räim tegeleb ka munarakudoonoritega. Kuus tuleb niisuguseid protseduure ette üks kuni kaks.
Arst kinnitas, et naised on üldjuhul valmis teist sookaaslast aitama, ka võhivõõrast. “Doonoriks on olnud ka õde, aga reeglina on selleks ikkagi võõras inimene.”
“Selleks, et Elitesse sünnitama tulla, ei pea tingimata siin arvel olema. Tuleb vaid endast teada anda, et oskaksime oodata. Võtame vastu vaid ajalisi lapsi ja rasedus peab olema hästi kulgenud,” selgitas Svetlana Räim. “Korra võiks siin arsti vastuvõtul ja ka perekoolis käia – siis saab ühtlasi ka majaga tuttavaks,” kutsus ta Sangla tänava uhke, end hubase “lossiga” tutvuma.

 

***********************

LISABOKS:

Kliinikust Elite – kunstlik viljastamine

Naistearst Andrei Sõritsa meeskond on kehavälise viljastamisega tegelenud 1993. aastast, olles esimesi Baltimaades. 1995. aastal sündis Baltimaade esimene katseklaasilaps. Kunstliku viljastamine meetoditena on kasutusel:

  • emakasisene viljastamine kas doonori või abikaasa seemnerakkudega (AID, AIH);
  • munarakkude viljastamine pestud seemnerakkudega (IVF);
  • munaraku viljastamine spermatosoidi munarakku süstimise teel (ICSI);
  • varem külmutatud embrüo siirdamine emakasse (CryoET);
  • munandist/munandimanusest spermatosoidi aspireerimine järgnevaks kasutamiseks ICSI protseduuris (TESA/MESA);
  • Laser Assisted Hatching – embrüo laseriga abistatud koorumine;
  • munaraku- ja spermadoonorlus.

Sünnitusabi tasuliste teenuste hinnakiri:

  • normaalne füsioloogiline sünnitus (kuni 2 voodipäeva koos sünnitaja toitlustamisega perepalatis) – 6200 krooni;
  • sünnitus keisrilõike abil (kuni 5 voodipäeva koos sünnitaja toitlustamisega) – 11 300 krooni;
  • epiduraalanesteesia koos anestesioloogi jälgimisega – 2200 krooni;
  • lisapäev sünnitusjärgses palatis koos hommikusöögiga – 2400 krooni.

Kliinikus võtavad patsiente vastu:

  • naistearstid, uroloog, androloog, kõrva-nina-kurguarst, hambaarstid, kirurg, endokrinoloog, nahaarstid, ultraheliarst, allergoloog, ortopeedid, kardioloog (EKG), lastearstid, lastearst-neuroloog, psühhoterapeut ja massöör.
  • Kliinikus toimuvad vabastava hingamise treening, emade kool ning väikelaste ja imikute massaaž ja arendusravi.
  • Lastetuse raviks tehakse kliinikus munasarjade stimulatsiooni, laparoskoopilisi ja hüsteroskoopilisi operatsioone, meeste viljatuse
    medikamentoosset ja opera-
    tiivset ravi.

Allikas: kliinik Elite

(2005) Munarakudoonorlus

ilmus “Eesti Ekspressis”

Lehele lisatud 24.05.2005


Tartus paiknev Elite kutsub doonoriks kuni 30 aastasi terveid naisi, kel on vähemalt keskharidus ja kes on sünnitanud terve lapse. Hüvitis 10 000 krooni.

“Alati on tore, kui sulle raha makstakse. Aga see ei olnud peamine motiiv,” ütleb 20. eluaastates munarakudoonor Doris (siin ja edaspidi naiste eesnimed anonüümsuse huvides muudetud).

“Kõige tähtsam oli teha midagi erilist. See oli minu jaoks väga enneolematu. Enesekiituse tunne sinna kõrvale. Tahtsin iseendale tõestada, et ma olen nii terve, et suudan teist inimest oma tervisega ravida.”

Elite Kliinikus saavad abi naised, kel kas haiguste või kõrgema vanuse tõttu õnnestub rasestuda vaid doonormunarakkude abil. Kehavälise viljastamisega tegelevad küll ka kaks riiklikku asutust, kuid kummaski pole seni doonormunarakke kasutatud.

Kõik doonoriga seotud kulutused maksab kinni naine, kes vajab doonormunarakku. Arstidel on vaid vahendaja roll. “Me ei osta siin munarakke,” kinnitab Eesti viljakaim “katseklaasilaste isa”, Elite kliiniku juhataja dr. Andrei Sõritsa. “Kompensatsiooni aktsepteeritakse üle maailma selle eest, et doonorid kaotavad aega ja taluvad teatud ebamugavusi.“

tagasi üles


Sähke rakud, raha siia?

Ruttu-ruttu-ruttu, raha mulle, rakud sulle – selline suhtumine pole munarakudoonorluse puhul võimalik.

Esmalt täitis Doris põhjaliku ankeedi. Vanavanemate haigusteni jõudes oli ta rõõmus, et vastusevariantide hulgas leidus ka “ei tea”.

Talle tehti uuringud, et kontrollida, kas ta on suguhaigustest prii ja muidu terve.

Kuus kuud hiljem lappas üks lastetu paar munarakudoonorite ankeete, kus ridamisi kirjas faktipuru: vanus, pikkus, kaal, juuste ja silmade värv, nahavärv, veregrupp, reesusfaktor, rahvus, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu. Kõik.

Paar valis välja just Dorise ning algasid ettevalmistused munaraku siirdamiseks.

Esmalt tuli häälestada mõlema naise menstruatsioonitsükkel samale lainele, et munarakkude küpsedes oleks emakas valmis neid vastu võtma.

Dorise ettevalmistus kestis poolteist kuud. “Alguses sõin pool aega oma tavalisi antibeebipille, millega saab kenasti tsüklit nihutada. Teise poole aega tarvitasin ravimeid, et korraga valmiks rohkem munarakke. Alguses pihustasin ninna aerosooli, siis pidin poolteist nädalat iga päev endale mingit rohtu kõhtu süstima,” kirjeldab Doris.

Uuringute ja siirdamiseks ettevalmistuse tõttu käis Doris kliinikus neli korda. Viiendal korral oli aeg “saaki koristada”: arst tõmbas süstlanõelaga välja küpsenud munarakud. Ikka läbi tupe, ei mingeid auke kõhus. Üldnarkoosis magav Doris ei tundnud kogu protseduuri ajal midagi. “Hommikul läksin kliinikusse, lõuna ajal jalutasin omal jalal koju. Pärast narkoosi oli kergelt ebamäärane olek, aga mitte ebameeldiv,” kirjeldab Doris.

Ja edasi? Rohkem Doris ei tea, ei saa kunagi teada.
USAs ja veel mõnes riigis võib lastetu paar näha väljavalitud munarakudoonori fotosid, temaga kokku saada, doonor võib käia isegi lapse sünnipäeval. Eesti seaduste järgi jääb doonor anonüümseks. Erandiks on vaid lähimast lähimad sugulased: tütar võib loovutada munaraku emale ning õde õele.

Doris ei tea sedagi, kui palju munarakke temalt võeti.
( Keskmine „saak“ on 10-15 tükki.)
Doris ei tea, mitu last ilmale tulnud tänu tema antud munarakkudele.
(Eestis tohib ühe doonori munarakke või spermat kasutada kõige rohkem kuue lapse saamiseks.)
Ja ta ei tahagi kõike seda teada. Dorisele piisab ettekujutusest, et tänu tema munarakkudele sai tõeks mõne viljatusravi vajanud naise unistus lapsest. “Mina olen oma ravimi andnud ja sellega on kõik,” ütleb Doris.

tagasi üles


Kohting katseklaasis

30. eluaastates lastetu Marge esitas munarakudoonorile ainult kaks tingimust: et tal poleks punaseid juukseid ega pruune silmi. “See ei haakuks ei minu ega mehe välimusega, siis oleks laps olnud nagu käopoeg või -tütar,“ seletab Marge.

Nädal enne siirdamist jättis Marge päevapealt suitsetamise maha. Varem tõmbas ta ikka paki päevas, niimoodi kümme aastat.

Marge mees eraldus kliinikus omaette tuppa ja tegi, mis vaja. Mehe seemnest eraldati kõige elujõulisemad spermapoisid ja viidi katseklaasis kokku doonori antud munarakkudega. Hästi läks: munarakud hakkasid jagunema ja tekkisid embrüod.

Mõni päev pärast “katseklaasikohtingut” viidi embrüod tupe kaudu Marge emakasse. Tuimestust polnud vaja, sest see pole valus. “Põhiline ebamugavus on pissihäda: sinna peab minema täis põiega, sest nii tõusevad vajalikud organid paremini esile,” sõnab Marge.

Margel vedas: siirdamine õnnestus kohe esimesel katsel. Hiljem ultraheliaparaadi all lesides sai ta teada lisaboonuse: sündimas on kaksikud, üks neist poiss ja teine tüdruk!

Paraku aga õnnestub vaid 30-40 protsenti munaraku siirdamisest. Nii et 2/ 3 naisi peavad teekonda oma lapseni alustama otsast peale.

Või – kas võõrast munarakust alguse saanud laps ikka tundub päris o m a? “Muud pole teistmoodi kui see, et ma oma geene ei saa edasi anda. Aga ma püüan positiivselt suhtuda. Mida see põdemine annaks? Praegu on meeletu õnn ja rõõm. Panen käe kõhule ja lihtsalt naudin,” ütleb Marge, kes ootab sellelt suvelt kaksikute sündimist.

„ Ta on minu! Esimesest hetkest, kui ma teda ultraheliekraanil nägin. Laps ju kasvas minu sees, mina ta ju sünnitasin, mina teda imetasin,” kinnitab Külli. Alla-kolmekümnene naine, kel ei õnnestunud rasedaks jääda probleemi tõttu, mis tavaliselt tekib üle-neljakümnestel: munasarja reservi langus.

„ Ma olen küllalt tugev inimene, aga teadasaamine, et on vaja doonorit, oli hirmus lööök. Nutsin kangesti. Midagi hullemat enam elus tulla ei saa, kui see on üle elatud. Või… hullem oleks ainult see, kui lapsega midagi halba juhtuks,“ ütleb Külli. Kelle poeg on terve kui purikas ja täpselt issi nägu.

“Kui laps sündis, siis igal õhtul ja hommikul tänasin mõtteis seda inimest, kes mind aitas. Praegu tuleb see harvem meelde, laps on juba suurem. Aga ikka vahel mõtlen, et on ikka häid inimesi,” ütleb Külli.

Munarakudoonor saab olla ka naine, kes vajab ise rasestumiseks arstide abi. Nagu 30 eluaastates Katrin, kelle munarakkudega on kõik korras, kuid need ei jõua emakasse, sest munajuhad on läbimatud.

Loomulikul teel üritas Katrin rasedaks jääda kuus aastat. Muuhulgas otsis ta abi kolmelt sensitiivilt, kes kõik lahkel keelel lubadusi jagasid. “Üks neist luges soolale sõnad peale ja laskis mul soolavanne teha. Sellest oli vähemalt niipalju tolku, et ma võtsin seitse kilo kaalust maha,” muigab Katrin. “Ülejäänud sensitiividest polnud mingit tuge. Nad ei küsinud küll astronoomilisi summasid, midagi sadades kroonides. Lihtsalt ajaliselt läks see palju maksma, kaotasin palju aastaid.“

Nüüd on Katrin ühe lapse ema ning uuesti rõõmsalt rase. Eesti väiksust arvestades võib vabalt juhtuda, et ta satub näiteks vesivõimlemise tunnis kõrvuti sulistama teise rasedaga, kelle kõhus kasvav laps on alguse saanud samuti just Katrini munarakust.

Ent Katrin kinnitab, et ta ei mõõda sellise otsiva pilguga ei teisi rasedaid ega ka väikelapsi. “See võimalus on kaduvväike, et ma ennast mingis võõras lapses ära tunnen. Vahel olen mõelnud, missugune ta võiks välja näha. Mingi ebaterve uudishimu korraks tekib, aga kaob kohe. “

tagasi üles


Kahepeale rasedaks jääda on odavam

„Ma ei müü raha pärast seda rakku,” kinnitab Katrin. “Esimene põhjus on see, et ma tean, kui kurb tunne see on, kui tahad hirmsasti last, aga ei saa. Alles teine põhjus on raha, et see teine naine aitab kinni maksta minu kunstlikku viljastamist.“

Kui esimesel kunstliku viljastamise korral õnnestus Katrinil kohemaid rasedaks jääda, siis teise lapse ootele jäi ta alles kolmandal katsel. Kõigil neljal korral leidus alati ka mõni naine, kes soovis saada tema munarakke. Nii kulus Katrinil endal iga kord “vaid” 18-19 000 krooni, et maksta siirdamise ning sellele eelnenud ja järgnenud ravi eest. Täpset summat pole Katrin kokku löönud, meelega ei ole.

Seda ei ole teinud ka Marge, kes põhjendab: “Mis see teadmine mulle annab, nagu paneks lastele hinnasildi külge.“ Umbkaudset summat Marge siiski teab: kunstlikule viljastamisele eelnenud kolme aastaga kulus tal 100 000 krooni ringis erinevate naistehädade raviks. Üks raviti välja, teine-kolmas tulid asemele. Kui viimaks selgus, et Marge enda munarakud ei ole eriti elujõulised, otsustas ta kasutada doonorrakku.

Elite kliinikus maksis Marge doonormunaraku, enda ettevalmistuseks kasutatud ravimite ja siirdamise eest kokku 30 000 krooni. “Oleks võinud ka 70 000 minna, kui ma oleksin võtnud doonori, kes ei tee endale kunstlikku viljastamist. Selliseid oli Sõritsal kohe kaks tükki. Aga koos mehega otsustasime oodata ja võtta programmis osaleja, siis kulutused jagunesid. See oli odavam variant,” seletab Marge.

Jooksvalt suutsid Marge ja tema mees ise maksta, vaid siirdamiseks pidid nad laenama osa summast Marge emalt. Nüüd on võlg makstud.

tagasi üles


-196 kraadini külmutatud õlekõrs

Munarakudoonorluse teeb keerukamaks, et kui emb-kumb naine jääb haigeks, tuleb kõike otsast alata. Kuna kord külmutatud munarakud enam ei viljastu, ei saa neid sama lihtsalt “panka panna” nagu spermat.

Doonorspermat võib rahumeeli hoida kuus kuud külmutatuna “karantiinis” ning seejärel teha doonorile uuesti suguhaiguste uuringud. Kui HIV-test on jätkuvalt negatiivne ja muudki näitajad korras, võib sperma üles sulatada ja kasutusele võtta.

Tavaliselt siirdatakse korraga kaks embrüot, et suurendada õnnestumise tõenäosust, kõige rohkem kolm. Kui mõni veel üle jääb, pannakse see küll tavaliselt külma. Täpsemalt: embrüod pistetakse plastikust kõrre sisse, kõrs omakorda suurde piimaplekile sarnanevasse termosesse, mis on täidetud -196 kraadini jahutatud vedela lämmastikuga.

Külmutatud embrüote sulatamine ja kasutamine uueks siirdamiseks on lihtsam ja odavam kui uuesti nullist alustamine. Kuid just parema tõenäosuse nimel otsustas kolmandale kunstliku viljastamise katsele läinud Riina (44) valida uue doonori, kellelt võeti värsked munarakud. „Aga kui sõitsime siirdamisele, siis doktor ütles, et pean teid kurvastama: embrüod ei arene. Ma olin nii kurb!“

Nii soostuski Riina haarama kõrrest, kus olid eelmisest siirdamisest üle jäänud embrüod.
„Jalutage 3-4 tundi, me sulatame teie embrüod üles,“ soovitas arst.

Jalutuskäigult naastes kuulis Riina: kõrres olnud kahest embrüost on üks sobilik. „See mulle istutatigi ja nüüd on ta mul vankris!“ rõõmustab Riina oma esiklapse üle. “See on niisugune ime!”

Paarikuine roosa ime lisab oma eksperthinnangu: “ÄÄÄÄÄ!”

tagasi üles

(2005) Sõritsa avas Tartus Gyne kliiniku

ilmus “Meditsiini Uudistes”, 25.01.2005,
“Sõritsa avas Tartus kolmanda kliiniku”

 

Jaanuari algusest töötab Annelinnas erakliinik Gyne  mis on Tähe erakliiniku ja Elite kliiniku kõrval kolmas naistearst Andrei Sõritsale kuuluv kliinik Tartus.

Uus vastuvõtt on avatud Kalda teel sama kortermaja (nr.34) esimesel korrusel- kus on juba aastaid töötanud hambaravikliinik Maxilla.

“Käisime enne endiste ilusalongi ruumide ostmist Maxillas küsimas- kas asukoht on end õigustanud-” tunnistas Sõritsa. “Lähedal asuvate Nõlvaku ja Mõisavahe perearstikeskuste arstid kinnitasid- et osa nende patsiente soovib siinkandis käia ka naistearstide vastuvõtul.”

Annelinna piirkonnas elab ligi kolmandik tartlastest- kuid naistearstide vastuvõttu seal seni polnud.


Mugavus ja privaatsus

Gyne kliinikus võtab vastu neli naistearsti. Kohapeal on võimalik anda kõiki analüüse. Kliinik kasutab ülikooli kliinikumi labori teenuseid- sest väikesel kliinikul ei ole Sõritsa hinnangul otstarbekas pidada ülal oma laborit.

Arstide kasutada on uued aparaadid ultraheliuuringuteks ja loote südametegevuse uurimiseks. Kui patsient vajab operatsiooni või soovib oma arsti käe all sünnitada- pöördub ta selleks ajaks Elite kliiniku majja- kus on kaks kaasaegset operatsioonituba.

Sõritsa ei usu- et kahe miljoni kroonine investeering Gyne kliinikusse end niipea tagasi teeniks ja see ei olevatki eesmärgiks. “Peaeesmärk on toetada olemasolevaid kliinikuid- teha naistele konsultatsioonil käimine mugavaks- harjutada neid meie süsteemiga. Muidugi loodame- et vastuvõtul käivad naised tulevad meile ka sünnitama. Kuidas meil minema hakkab- otsustavad patsiendid – kas nad jäävad meie teenustega rahule-” ütles ta.

Gyne kliiniku juhataja Svetlana Räim tõi esile ligi 140-ruutmeetrise korteri ruumilahendust- mis võimaldab patsientidele privaatsust. Kliiniku kahes otsas on eraldi ootenurgad. Sisekujundus on tehtud heledates soojades toonides ja nagu Sõritsa kliinikutele omane- on seintel meeleolu loomiseks maastiku- ja lillemaalid.


Raha loetakse koos

Kliiniku külastamise eest tuleb patsiendil maksta sada krooni korrast- millest pool moodustab visiiditasu. “Kõik maksab-” nentis Sõritsa ja nimetas- et neil kasutatakse protseduuridel ainult ühekordseid vahendeid- ruumides on võimas ventilatsioon- mis tagab pideva värske õhu voo- täidetud on kõik isikuandmete kaitse nõuded. Ja mis peamine – arstidel on patsiendi jaoks aega.

“See on hea- et patsientidel on valikuvõimalus: kas minna ülikooli kliinikumi või erakliinikusse. Ka kõige rikkam riik ei saa teha kõigile võrdset ja sama ajal head süsteemi-” jätkas Sõritsa ja meenutas- et nõukogude ajalgi polnud tegelikku võrdsust- isegi siis olid “neljandad haiglad” ja hea arsti juurde pääsemiseks maksti althõlma. “Siin on ametlik hinnakiri.”

Svetlana Räim lisas- et kõigi protseduuride ja analüüside vajalikkus räägitakse patsiendiga enne läbi. “Loeme koos raha ja otsustame- millele kulutada.”

 


Oma naistearst

Sünnitus erakliinikus maksab patsiendile 5900 krooni- hinnas sisaldub ka kaks sünnitusjärgset päeva perepalatis. Perekooli loengud naise raseduse ajal on tasuta.

Mõlemad arstid rõhutasid: nagu naistel on enamasti kindel juuksur ja hambaarst- soovivad nad ka oma naistearsti.

“Riiklikus süsteemis on sageli nii- et esmase vastuvõtu teeb üks arst- operatsiooni teine. Meil vastutab patsiendi eest üks arst algusest peale. Patsientidele ei meeldi rääkida oma asju jälle uuele inimesele otsast-” nentis Svetlana Räim- kes enne lapsepuhkusele minekut töötas seitse aastat Võru haigla sünnitusosakonna juhatajana.

Sõritsa ütles- et väiksemas haiglas tuleb arstidel kokku puutuda kõigi uuringute ja protseduuridega- teha operatsioone ja vahel sisuliselt üksinda lahendada keerulisi juhtumeid- sest kolleege on kohapeal vähe. “Väikeses haiglas saab arst- eriti veel osakonna juhataja- hea praktika-” oli Sõritsa juhataja valikuga rahul.

 


Turg on täis või mitte?

Sõritsa sõnul on Tartus naistearstide teenuste turg täis- konkurents tihe ja seetõttu ei plaani ta rohkem kliinikuid avada.

Svetlana Räim tõdes aga- et turg ei ole siiski küllastunud- kui ülikooli kliinikumis on naistearstile järjekord kaks kuud. “See on pikk aeg. Inimene ei lähe ju nalja pärast arsti juurde- tal on mure- mis ootab lahendamist.”

Gyne kliinik otsustas oma avamist tähistada heategevusliku loengusarjaga- mille peateemadeks on naise bioloogiline tsükkel- kaasaegsed rasestumisvastased vahendid ja peamised seksuaalsel teel levivad haigused. Juhataja arvas- et tasuta loengud võiksid huvi pakkuda ka piirkonnas asuva mitme gümnaasiumi õpilastele.